Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
OpenData maailm pakub ettevõtjaile võimalusi
Info tekitab väärtust, kui see on seda vajavatele isikutele kättesaadav ja kasutatavaks muudetud. Küllap soodustab ka loodud Riigiraha rakendus mõne uue toote või teenuse turule tulemist, tõdeb rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna nõunik Andrus Jõgi.
USA on teinud OpenData printsiipidele vastavalt avalikult kättesaadavaks üle 90 000 erineva andmekogu, Kanada pea 200 000, Ühendkuningriik veidi alla 20 000, Austraalia ca 3400. Eestil ei ole võimalik arvuliselt neile vastu panna, kuid meie eelis on väiksus. Avaldatud andmebaaside arv üksi ei ole näitaja, tähtsam on avaldatu kasutatav väärtus ja terviklikkus. Viimase saavutamine on suurtes riikides keerulisem, sest nende andmed on tihti killustatud hulga erinevate andmebaaside vahel.
Kui rahandusministeerium alustas 2012. a kohalike omavalitsuste raamatupidamise andmete pilveteenusena kättesaadavaks tegemise pilootprojekti, olime me selles valdkonnas saavutatuga maailmas esimesed ning teadaolevalt ei ole vahepeal keegi järele jõudnud. Projekti käigus saadud kogemuste ja tagasiside põhjal välja arendatud Riigiraha rakendus (riigiraha.fin.ee) on praegugi eeskujuks teistele riikidele oma finantstegevuse läbipaistvamaks muutmisel.
Esimene olemine ei ole omaette väärtus, kui sellest ei tulene igapäevast käegakatsutavat kasu. Millist kasu võib oodata Riigiraha rakendusest? Valitsussektori efektiivsuse tõus, teadmispõhiste otsuste edendamine, maksumaksja raha kokkuhoid korruptsioonijuhtumine avastamise või raiskamiste vähendamise näol, kodanike suurem kaasatus kohalike valikute tegemisse - need on vaid mõned märksõnad, mida sellega võiks seostada.
Usutavasti soodustab kõnealune rakendus ka mõne uue toote või teenuse turule tulemist, mida me praegu ei oska isegi ette näha. Näiteks kindlustustoodete müüjatel on võimalik välja selgitada, millistel kohalikel omavalitsustel on palju väärtusliku, aga kindlustamata vara. Pangad saavad ülevaate turuosa jaotusest omavalitsuste rahade hoiustamisel või laenude andmisel ning hinnata konkurentide laenukulukuse määra, et pakkuda soodsamaid lahendusi.
Riigiraha rakendusest on võimalik elektrimüüjatel analüüsida, kes omavalitsustest kui palju elektrit kasutab, milleks seda kasutatakse, kuidas vajadus jaotub kuude vahel ning mis on antud sektori turukäive. Kui riigiraha andmetele saaks tulevikus lisada kohalike omavalitsuste kasutatava kinnisvara üldandmed, siis saaks välja otsida nt kõige energiakulukamad piirkonnad ning pakkuda neile majanduslikku säästu hoonete soojustamise või energiaallika vahetamise läbi.
Jääb loota, et Riigiraha rakendus saab olema Eestis üks paljude seast. Iga täiendav OpenData printsiipidel avalikustatav andmebaas suurendaks oluliselt olemasolevate väärtust tänu andmete seostamisega saadavatele täiendavatele teadmistele.