Indrek Mäe • 11. mai 2017 kell 13:15

Murelapsed Tallinki pardal

Tallinki aktsionär on ka Indrek Treufeldt.  Foto: Teet Malsroos / Postimees / Scanpix

Kuigi Tallinki täna avaldatud esimese kvartali majandustulemused ei anna põhjust rahuloluks ning jäävad alla analüütikute ootustele, ollakse laevafirma tuleviku suhtes siiski pigem optimistlikud.

„Kuigi tulude pool kujunes üsnagi ootuspäraseks, siis ületasid esimese kvartali tegevuskulud oluliselt meie prognoose,“ tõdes LHV vanemanalüütik Joonas Joost Tallinki 0,7protsendilist käibe- ning 69protsendilist kasumi langust ning kahjumis olekut kommenteerides. „Seetõttu süvenes kahjum rohkem, kui ootasime,“ viitas Joost sellele, et LHV ennustas puhaskahjumi suuruseks 14,8 miljonit eurot. Ta lisas, et finantskulud olid prognoositust siiski 2,6 miljonit eurot väiksemad.

Ka investorite jaoks valmistasid laevafirma möödunud kvartali tulemused pettumuse. „Kuigi Tallinkile ongi esimene kvartal madalhooaeg ja kahjum seega ootuspärane, oleksin soovinud näha väiksemat kahjuminumbrit,“ rääkis 63 000 laevafirma aktsiat omav riigikogu liige Aivar Sõerd.

Vandeadvokaat ning väikeinvestor Toomas Taube, kelle portfellis on 14 400 Tallinki aktsiat, ootas samuti paremaid numbreid ning nüüd soovib ta näha selget visiooni olukorra parandamiseks. „Puhaskahjumi kasvu ulatus on mõneti murettekitav,“ möönis ta. „Esimese kvartali tulemuste puhul midagi eriti rõõmustavat silma ei jäänud, kahjumi suurenemise põhjuste kõrval tahaks Tallinki juhtkonnalt kuulda plaane tulude ja kasumlikkuse suurendamiseks.“

Tallinki aktsia reageeris majandustulemustele 1,26protsendilise langusega, makstes tänase börsipäeva lõpuks 0,938 eurot.

Halbade tegurite kokkulangevus

Joosti sõnul ootas ta Tallinkilt esimeses kvartalis puhaskahjumi süvenemist, sest hoolimata Megastari liinile tulekust on aastases võrdluses kasvanud kütuse hind. „Lisaks on tulenevalt teisest laevast Riia–Stockholmi liinil madalhooajal langenud liini efektiivsus, lihavõttepühad liikusid märtsist aprilli ning tunda andis ka Silja Europa prahtimistulude puudumine,“ selgitas ta.

Sõerd lisab puhaskahjumi suurenemise põhjuste loetelusse veel uue laeva ostu. „Megastari liinile toomine tekitas ühekordse kulu,“ märkis riigikogu liige. „Väljakutseks nii nagu ka teistele ettevõtetele on kasumlikkus ja kulude jälgimine. Konkurents püsib terav eriti Soome–Eesti liinil, mis on ka kõige kasumlikum.“ Liini kasumlikkust näitab ka fakt, et Tallink suutis Tallinna ja Helsingi vahelt saadavat müügitulu esimeses kvartalis 5 protsendi võrra kasvatada.

Tallinki tulemused kukutasid aktsiat.  Foto: Äripäev

Tallinki finantsdirektor Veiko Haavapuu toob börsiteate vahendusel kahjumi suurenemise põhjusena välja veel viie reisilaeva korralised hooldustööd. „Laevad ei olnud liinidel kokku 52 päeva,“ märkis ta.

Optimism tuleviku suhtes

Kuna Tallinki äri sõltub paljuski hooajast, ei saa Joosti hinnangul esimese kvartali tulemuslikkust kogu ülejäänud aastale üle kanda. „Reisijate maht on suvisel puhkuseperioodil suurem ning seetõttu kasvab sel perioodil ka efektiivsus,“ selgitas Joost. „Tallinki mahutavus on sel aastal suurenenud ning selle positiivne mõju saabki avalduda eelkõige kõrghooajal,“ arvas ta. Joost lisas, et tulevik sõltub paljuski ka kütuse hinna arengust maailmaturul.

Telenäona tuntud ERRi ajakirjanik Indrek Treufeldt, kelle portfelli kuulub 10 080 Tallinki aktsiat, on samuti tuleviku suhtes optimistlik. „Uus ja uhke megalaev mõjub rahustavalt, ka süveneva kahjumi taustal,“ ütles ta. „Ootaks siiski ilma paranemist, nii otseses kui ka kaudses mõttes,“ viitas ka tema sellele, et suveperioodil peaks laevafirma finantsnäitajad paranema.

Ka Joosti sõnul on Megastari liinile tulek positiivne, kuid arvestada tuleb ka Viking Line’i katamaraaniga FSTR, mis on konkureerima pandud. Sõerdi hinnangul on klientide hinnang Megastarile hea ning sõidugraafikud sobivad. „Eks tulebki vaadata, kuidas investeeringud nüüd end ära tasuvad,“ nentis ta ja viitas sellele, et raha on paigutatud ka mujale. „Stari ja Silja Europa ümberehitus – need investeeringud annavad Tallinkile konkurentide ees suure edumaa,“ on Sõerd veendunud.

Tema hinnangul on paranenud ka laevade mahutavus, mis võiks väljenduda kaubaveomahu kasvus. Samuti peab riigikogu liige oluliseks näitajaks laeva pardal olevate kaupluste ja restoranide müüki reisija kohta. „Suvekuudel tuleb tasa teenida ka madalhooaja kahjum,“ lõpetas Sõerd.

Mõjutab dividendi

Isegi kui tulevikus lähevad laevafirma näitajad paremaks, jätab esimese kvartali niivõrd negatiivne tulemus Joosti hinnangul jälje aasta eest makstava dividendi suurusesse. „Nõrk tulemus jätab jälje kogu 2017. aastale ja seda isegi üsna tugeva suve korral,“ on ta veendunud. „Arvestades olemasolevaid kitsendusi dividendide maksmisele, ei paista pärast esimest kvartalit enam eriti tõenäoline, et Tallink suudaks aasta pärast välja maksta rohkem kui 3 senti aktsia kohta.“

Sellegipoolest ei näe Joost põhjust liigseks pessimismiks. „Nõustun ettevõtte juhtkonna nägemusega, et Tallinkil on selgelt väljavaated saavutada sel aastal suurem kasum kui eelmisel aastal,“ lõpetas ta positiivse noodiga.

Hetkel kuum