Nõrk inflatsioon pärsib keskpankade otsustusvõimet

Maailma majandus on viimaks asunud pea kümne aasta eest toimunud finantskriisist taastuma. Sellest hoolimata püsivad palgad ja tarbijahinnad aga jätkuvalt küllaltki madalal, mistõttu ei saa keskpankurid oma nn lõdvenduspoliitikast veel niipea loobuda.

Tõsi, USA föderaalreserv alustas lühiajaliste intressimäärade tõstmisega juba kaks aastat tagasi, kuid Euroopa Keskpank jõudis oma turgutusprogrammi vähendamiseni alles hiljuti. Jaapani keskpank on tolle poliitika lõpetamisest aga veelgi kaugemal.

Föderaalreservi juht Janet Yellen nentis üritusel, et kuigi keskpank jätkab tõenäoliselt lühiajaliste intressimäärade tõstmisega, tuleb sealjuures arvesse võtta ka inflatsiooni käiku. Yelleni hinnangul võib pidurdunud inflatsiooni põhjus peituda tööturu tagasihoidlikus taastumises, aga ka tehnoloogilistes muutustes, näiteks internetikaubanduse tohutus tõusus. Föderaalreservi praegune baasintressimäär jääb vahemikku 1% kuni 1,25%, mis on märkimisväärselt alla ajaloolise taseme ja mõjutab siiani USA majanduse praegust kasvu.

Rahvusvahelise Valuutafondi möödunud nädalal avaldatud aruandes prognoositi maailma majandusele 2017. aastaks 3,6% ja 2018. aastaks 3,7% kasvu. Teisalt jääb arenenud riikide inflatsioon samal perioodil kõigest 1,7% juurde, mis on selgelt madalam kui keskpankade soovitud 2%.

Lisaks räägiti Washingtonis toimunud kohtumisel ka investorite riskitajust. Jaapani keskpanga juht Haruhiko Kuroda leidis, et turuosalised on muutunud liiga tuimaks ja ei hinda riske piisavalt. Sama meelt oli Mehhiko keskpanga juht Agustin Carstens, kelle arvates on tootlust jahtivad investorid mitmed arenevate turgude varad liiga kalliks pakkunud. Janet Yellen oli seevastu optimistlikum, tõdedes, et kuigi turud on "ajaloolises mõttes kõrgelt hinnastatud", võib see peegeldada investorite ootusi seoses madalamate intressimäärade jätkumisega.