Rait Kondor • 8. detsember 2017
Jaga lugu:

Micron Technology kiip.
Micron Technology kiip.  Foto: Bloomberg

Arvutivõimsuste kiire kasv on toonud mälutootjatele kõrged kasumimarginaalid, paar kvartalit jätkub pidu veel kindlasti, aga juba on õhus ka ohu märke.

Arvutimälude tootmine on tsükliline tegevusharu. Praegu oleme selgelt tõusutsüklis. Kaua see kestab, on raske öelda, kuid suure tõenäosusega me varsti enam selliseid aktsia tootlusnumbreid ei näe nagu viimasel pooleteisel aastal. Samas on vähemalt järgmiseks paariks kvartaliks mälutootjatel oodata praeguste kõrgete kasumimarginaalide jätkumist.

Micron Technology on 48 miljardi dollari suuruse turuväärtusega USA ettevõte, mis saab kasu viimaste aastate tohutust arvutivõimsuse kasvust, tootes tehnoloogiliste seadmete jaoks mälusid. Micron ise kommenteerib arvutimäluvajadust nii: „Mälu on oluline andmete liigutamise, töötlemise, kogumise, säilitamise ja jagamise jaoks. Mälu on vaja info kasutamise mõistmiseks, et õppida, uurida, suhelda ja kogeda.“ Microni tooteid lähebki vaja nende tegevuste võimaldamiseks tänapäevases tehnoloogiat täis pikitud maailmas. Võtame siis DRAM- või NAND-mälu arvutite, kaamerate, nutitelefonide, tööstusseadmete või serveriparkide juures.

NAND-tüüpi välkmälu on püsiv andmete ladustamise võimalus, mis ei vaja elektrit. Seda kasutatakse peamiselt üldiste andmete hoidmiseks ning andmete liigutamiseks põhimälul ja SSD-ketastel. Seda kasutatakse seadmetes, kuhu suuri faile pidevalt üles laetakse ning neid asendatakse, nagu mälupulgad, mälukaardid ja MP3-mängijad.

DRAM-tüüpi mälu (dünaamiline muutmälu) vajab töötamiseks elektrivoolu. Võrreldes muude muutuvmäludega pakub DRAM väikse kulu ja suure mahutavusega lahendust, mis on ka põhjuseks, miks seda kasutatakse põhimäluna arvutiseadmetes ning graafikakaartides. Üheks suuremaks DRAM-mälu kasutajaks on Intel oma arvutiprotsessorites.

Mäluturu kolm suurriiki

Maailma suuremad mälutootmisfirmad asuvad Lõuna-Koreas, Jaapanis ja USAs, kui nimetada Samsung Electronicsit, SK Hynixit, Toshibat, Micron Technologyt ja Western Digitali. Nende firmade tehased asuvad lisaks koduriikidele Hiinas, Taiwanis, Singapuris, Malaisias. DRAM-mälu  kõrgeimad kasumimarginaalid on Lõuna-Korea tootjatel – Samsungil on DRAM-mälu tootmisel tegevuskasumi marginaal 59% ja SK Hynixil 54%. Tegevusharu analüütikud on välja toonud, et Samsungil on mälukiipide tootearenduses 1-2aastane edumaa järgnevate ees. Ka Micron on heas positsioonis – tema DRAM-mälu tootmise tegevuskasumi marginaal oli viimases kvartalis 44%. Microni 2017 augustis lõppenud rahandusaasta 20,3 miljardi dollarilisest käibest andsid DRAM-mälutooted pea kaks kolmandikku.

Mitu asjaolu on viimasel viisaastakul mälude nõudlust kasvatanud – nii pilveteenuste serveripargid, tööstuse ja teenuste üha suurem digitaliseerimine, aga ka krüptorahade kaevandamine ja isesõitvad autod. Tulevikus on üha rohkem mälumahtu vaja internetiga ühendatud seadmete, virtuaalreaalsuse ning muudetud reaalsuse juures. See kannustab mälutoodete nõudlust.

Mälude arendamine ja tootmine on läinud nagu mikroprotsessoritelgi Moore’i seaduse järgi ehk pidevalt leiutatakse uusi viise, kuidas ühele ruutühikule rohkem mälumahtu peale mahutada, mis toob mälu hinna järjest allapoole. Ning nüüd ei rakendata enam ainult 2D-tehnoloogiat, vaid minnakse üle 3D-ehitusele mikroprotsessorite mahutamiseks. Selline tootearendus on suhteliselt kallis ning ka uute tehaste rajamine nõuab väga suurt kapitali. See teeb sisenemisbarjääri sektorisse kõrgeks.

Mälutööstuses vahelduvad tõusuperioodid hinnalangustega. Kui mälude nõudlus kasvab turul kiiremini kui pakkumine, nii et hinnad hakkavad tõusma, siis investeerivad tootjad võimsuse suurendamisse, mis toob hinnad uuesti allapoole. Mõnel perioodil, mida oleme näinud ka viimase aasta jooksul, kasvab nõudlus sedavõrd kiiresti, et turul tekib defitsiit, mis viib mälude hinnad tublisti ülespoole.

Mälude hindade liikumist iseloomustab nähtav graafik. Nagu näha, on mälude hind biti kohta üldiselt pidevalt alanenud ning tootjatele on oluline uute toodetega ühe biti tootmishinda rohkem allapoole tuua, kui kahaneb biti turuhind. Kui seda ei suudeta, siis teenitakse kahjumit.

Kulude allapoole toomisel on juhtival kohal Kagu-Aasia firmad, sest sealses elektroonikatööstuses on palgatase suhteliselt madal ja tootearenduses pikaajalised kogemused. Nii on ka Micron otsustanud Aasia firmasid osta. 2016. aastal ostis ta pikaajalise koostööpartneri Taiwani firma Inotera, milles oli varem omanud 33protsendist osalust. Ülejäänud 67% ostmiseks käis firma välja 4 miljardit dollarit.

2012. aastal ostis Micron pankrotistunud Jaapani DRAM-tüüpi mälude tootja Elpida 2,5 miljardi dollari eest. Sellega saadi ka Taiwani firma Rexchip Electronicsi 90protsendiliseks omanikuks. Tehingu teatamise ajal hindasid analüütikud, et Elpida ostuga sai Micron endale 6-8 miljardi dollari eest tootmisvõimsust, kui see oleks ehitatud uuena.

Langus selgelt meeles

Viimast mäluhindade drastilist langust nägime eelmisel aastal, mis Microni jaoks tähendas aastaga ettevõtte müügikäibe 23protsendilist langust ning firma kukkumist kahjumisse. Nii et kuigi mälu müüdi mahult 7% rohkem, viisid langenud hinnad käibe alla ning uute toodete turuletulek kahandas ka rentaablust. See tõi ka Microni aktsia hinna 2015. aasta alguse 35 dollarilt 10 dollarile 2016. aasta mais (71% langus ligi pooleteise aastaga).

Tänavune aasta on mälutootjatele hea. Nõudlus kasvab sedavõrd kiiresti, et pakkumist ei ole suudetud järele kasvatada. Sellises keskkonnas on mälutootjate käiberentaablus väga kõrge. Microni augustis lõppenud kvartali puhaskasumi marginaal oli lausa 38% ning terve 2017. fiskaalaasta puhaskasumi marginaal oli 25%.

Kuid ka järgmiseks paariks aastaks ei ennusta analüütikud veel marginaalide langust – kahe aasta pärast lõppeva 2019. aasta rahandusaasta puhaskasumi marginaaliks oodatakse veel 30%.

Olukorda iseloomustab Samsungi 10. novembri teade, et NAND-mälude pakkumine on lähitulevikus võrreldes nõudlusega suhteliselt piiri peal, mis peaks mälude hinda praegusel tasemel hoidma.

Microni aktsia tundlikkust mälu hinnale iseloomustas see, et samal päeval tõusis see 9%. Kuid tulenevalt suurest liikumisulatusest võib aktsia hind järsult ka langeda. Seda näitas 29. novembri tehnoloogiafirmade aktsiate hinnalangus, kui ka Microni aktsia langes päevaga lausa 8,7%. Ning 24. novembri tipust oli aktsia 1. detsembriks langenud 17%. Enne seda langusperioodi oli aktsia kolme kuuga aga koguni 58% tõusnud.

Pakkumine kiireneb

Tehnoloogiatööstuste turuanalüüsifirma TrendForce’i DRAMeXchange’i analüütiku Avril Wu sõnul püsib vähemalt neljandas kvartalis mälude hind kõrgel. Nii näiteks on enamlevinud arvutite DRAM-moodulite (4GB DDR4) hind tõusnud 2016. aasta teise kvartali lõpu 13 dollarilt tõusnud nüüdseks 30,5 dollarini (135% tõusu veidi rohkem kui aastaga).

TrendForce’i sõnul plaanib Samsung 2018. aastal oma DRAM-mälu tootmismahtu suurendada, millele peaksid järgnema ka SK Hynix ja Micron, kui nad soovivad oma turuosa säilitada. TrendForce’i analüütikute hinnangul peaks 2018. aastal tõusma DRAM-mälubittide pakkumine 22,5%, mis on suurem kui 2017. aasta kohta prognoositud 19,5% pakkumise kasv. Kas ja kui palju võiks see mälu hinda allapoole tuua, seda analüüsifirma öelda ei oska.

Nvidia hoiatuslask?

Micronit analüüsivad analüütikud näevad firma kasumi kasvu ka järgmisel fiskaalaastal, mil oodatakse aktsiapõhist kasumit 7,85 dollarit, ning 2019. rahandusaastal 6,64 dollarit. See teeb aktsia oodatavaks hinna-kasumi suhtarvuks vastavalt 6,1 ja 7,0, mille põhjal saab öelda, et aktsia on praegu odav.

Kuid kuna mälude tootmine on tsükliline ning kõrged kasumimarginaalid ei jää kauaks kestma, tuleb nendesse suhtarvudesse reservatsiooniga suhtuda. 19. detsembril tulevad Microni 2018. rahandusaasta esimese kvartali tulemused ning need sisaldavad jätkuvalt kõrgeid mäluhindu, nii et aasta lõikes peaksid tulemused näitama väga korralikku tõusu.

Küsimus on nüüd prognoosides - mis saab 6 ja 12 kuu pärast? Kui uute tootmismahtude suurema kasvatamiseni jõutakse alles järgmise aasta teises pooles, peaksid lähikuud olema Microni aktsiale veel soodsad, kuid sealt edasi riskid järjest kasvavad.

Üks huvitav aspekt on pooljuhtide sektorit arvesse võttes veel. Investoreid võib muretsema panna asjaolu, et arvutite keskprotsessoreid (CPUsid) ning graafikaarte tootva Nvidia tegevjuht Jen-Hsun Huang hakkas septembris enda käes olevaid Nvidia aktsiaid müüma. Praeguseks on ta aktsiaid müünud 18 miljoni dollari eest. Viimati müüs ta sellises mahus Nvidia aktsiat 2007. aasta augustis ja novembris. Mäletatavasti tegid aktsiaturud eelmise tõusutsükli tipu just 2007. aasta novembris. See võib olla ka kokkusattumus, kuid paneb võimaliku investeeringu ajastatuse üle mõtlema.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt