Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Omaniku surm muutis Olainfarmi juhi plaane

    Olainfarmi nõukogu liige ja juht Salvis Lapinš.Foto: Andras Kralla

    Ligi kakskümmend aastat tagasi Tallinna Pangast Olainfarmi juhtima värvatud Salvis Lapinš plaanis jaanuaris ameti maha panna, kuid Läti ravimikontserni omaniku surm pani ta meelt muutma.

    Salvis Lapinš on Eestiga tihedamalt seotud kui esialgu paista võib: üheksakümnendatel tegutses ta Hansapanga ja Rain Lõhmusega seotud Hansa Investmentis, mis hiljem vahetas nime Trigon Capitaliks. Seejärel oli ta tegev Tallinna Panga juures. Mõlemas ametis viis juhus ta kokku Olainfarmi omanikuga, kes Lapinši oma ettevõtet muutma kutsus. Ettevõtte juhina on Lapinš tegutsenud väikeste vahedega 1997. aastast peale.
    Tänavu sügisel teatas Lapinš börsiteate vahendusel, et tahab jaanuari keskel tegevjuhi ameti maha panna, kuid läinud nädalal suri ootamatult Olainfarmi suuromanik, 52aastane miljonär Valeri Malõgin ning Lapinš otsustas esialgu jätkata.
    Valgevene pani aastale põntsu
    Olainfarm pole Eesti investorite jaoks sugugi tundmatu ettevõte, kuid viimastel kuudel pole aktsia liikumine rõõmustamiseks põhjust andnud: samal ajal ajal kui Grindeks on tänavu kallinenud ligi 60%, tõusis Olainfarmi aktsia kõigest napilt neli protsenti, 8,8 eurole.

    Turuväärtus 124,6 miljonit eurotDividenditootlus 9%Ettevaatav P/E 10Bloombergi küsitletud analüütikud: 2x hoiaPrognoos: järgmise kahe aasta jooksul käive kasvab olulisel määralAllikas: Bloomberg

    Valus langus algas sügisel, mil investorite meeleolu tumestasid Olainfarmi majandustulemused, mis ootustele alla jäid. Mis juhtus?
    „Juhtus see, et omandasime ettevõtte Valgevenes, mis ei töötanud küll suurepäraselt, aga siiski rahuldavalt. Kaalutlus oli, et 10 protsenti meie müügikäibest tuleb Valgevenest ja seal on lihtsam asju ajada, kui oled kohapeal kohaliku ettevõttega. Aga peale ettevõtte omandamist võttis kõik aega ja siis tulid audiitorid, kes ütlesid: aga te pole veel kasumlikud! Pidime varasid alla hindama. See pole suur summa, sest ettevõte maksis neli miljonit… See ei tähenda, et me raskustes oleksime. On lihtsalt veidi ebamugav, sest me oleme harjunud, et kontol on jooksvalt 5 miljonit eurot ja nüüd on likviidsust vähem,“ rääkis Lapinš.
    Lisaks võis tema hinnangul investoreid mõtlema panna kontserni dividend. See oli tänavu harukordselt kõrge: välja maksti 66 eurosenti aktsia kohta. „Et me igal aastal kuni 90 protsenti kasumist aktsionäridele välja maksma hakkaks – see ei ole jätkusuutlik,“ nentis Lapinš. Dividendimakset plaanib Olainfarm hoida 30-40 protsendi juures. Seekordne dividendimäär jääb tema hinnangul aga 20-25 protsendi juurde.
    Leidnud oma niši
    Kuid lühiajalistest tagasilöökidest enam soovitab Lapinš vaadata, kuidas läheb Olainfarmi põhiäril. „Grupi kasumimarginaal on seal 16 protsenti,“ rääkis Lapinš. Olainfarmi põhiturud on praegu ülekaalukalt kolmandikuga Venemaa, Läti ja Poola. Kemikaalide poole pealt on suurimaks partneriks Itaalia.
    Kuidas Ida-Euroopa ettevõte meditsiiniäris ellu jääb? „Tuleb leida oma nišš,“ ütles Lapinš, kelle sõnul ei ole kontsernil mõtet minna näiteks Merckiga nende mängumaale konkureerima.
    „Ravimiäris kehtib põhimõte, et kui tegu on tavaravimiga, siis võib seda reklaamida nii nagu iga kaupa. Retseptiravite puhul saab kasutada vaid niinimetatud eetilist reklaami,“ selgitas ta. See töötab sisuliselt nõnda, et võtad oma ravimi ja lased seda analüüsida laboritel, mis siis tõestavad, kas see on sobivam näiteks vanuritele. Ja siis võtad uuringu ja lähed sellega arstide jutule.
    Olainfarm on leidnud oma niši geneerilistes retseptiravimites ning Lapinš hindab kontserni kasvušansse heaks. „Loomulikult tahame kasvada,“ütles Lapinš. Tema sõnul peetakse ülevõtu-läbirääkimisi mitme Lääne-Euroopa ettevõttega. „Kuigi ametlikult on meil ühine Euroopa Liidu turg, siis tegelikult ei taha Lääne-Euroopa riigid välisettevõtteid hea meelega oma turule lasta,“ nentis Lapinš. Seetõttu plaanitaksegi midagi sarnast nagu Valgevenes: kohaliku firma ülevõtmist, et siis juba kohalikuna läbi lüüa.
    Radaril Lääne-Euroopa
    Lapinši sõnul praegu veel konkreetseid ettepanekuid tehtud pole. „Aga see on ülevõtmiste pool. Orgaaniliselt tahame saavutada sellise kasvu, et viie aasta pärast oleks meie käive 180 miljoni euro juures.“ Täna jääb Olainfarmi aastakäive ligikaudu 100 miljoni euro juurde.
    Tulevikus soovib Lapinš Venemaa osakaalu käibes vähendada müügi kasvu arvelt Lääne-Euroopas. Liigset sõltuvust Vene turust peab Lapinš küll riskiks, aga olukord on võrreldes 2014. aastaga, mil Venemaale kehtestati Ukraina pärast sanktsioonid, tunduvalt paranenud. „Siis oli küll mõnel pangal likviidsusprobleem, mõned ettevõtted pankrotistusid,“ meenutas Lapinš. Sel aastal tuli Venemaalt käibekasvu 15 protsendi võrra. Kui praegu moodustab Venemaa kolmandiku Olainfarmi käibest, siis ideaalis näeb Lapinš seda osa 20 protsendi peal.
    Kuidas on aga kõikide unistuste maa Hiinaga? „Mulle tundub, et paar aastat tagasi oli trendikas Hiinasse minna – kõik tahtsid seda teha. Aga me vaatasime seda ja saime aru, et see vajaks tohutuid investeeringuid… Ja pealegi pole intellektuaalse omandi kaitsega Hiinas kõige paremad lood,“ rääkis Lapinš, miks Hiina radarilt maas on. Pigem huvitab Läti ravimihiidu Türgi.
    Grindeks või Olainfarm?
    Läti börsil on elu üsna kidur – põhinimekirja börsifirmad saab ühe käe sõrmedel üles lugeda. Sügisel lisandus alternatiivturule kosmeetikafirma Madara, mis ka Eesti investorite seas poolehoidu leidis. Olainfarmi nõukogu liige Salvis Lapinš nentis, et lätlased pole aktsiausku. „Pigem ostetakse kinnisvara Ühendemiraatides, kui aktsiatesse raha pannakse. Ma olen roadshow'd [korra aastas külastab Olainfarmi juht Balti riike ja kohtub partnerite ja investoritega - toim.] aastaid teinud ja olen Tallinnas kaks päeva ja Vilniuses kaks päeva, kogu päev on kohtumisi täis, siis Riias seda ei ole,“ rääkis Lapinš.
    Tema sõnul aitaks kohalikule börsile palju kaasa see, kui riigiettevõtteid turule toodaks. Juttu on tema sõnul olnud nii airBalticust, aga ka telekomi- ja metsandusettevõtetest.
    Kui üldiselt vaadata, siis ongi Lätis kaks suurt: Olainfarm ja Grindeks. Kumb on parem? „No ma ei ole siin kindlasti objektiivne, aga Grindeksil oli see hea asi, et kui nad Nõukogude Liidust tulid, siis oli neil olemas väga hea ravim. Nad pidid võib-olla vähem pingutama kui meie. Aga selline lihtne elu teeb ehk laisemaks. Olainfarmil sellist ravimit polnud, kõik tuli üles ehitada,“ rääkis Lapinš, kel oli tänavu endalgi Grindeksi aktsiaid, mille ta tõusuharjal kasumiga ära müüs. Ta usub, et finantsilise poole pealt on tegu hea ettevõttega, pigem on põhimõtteline erinevus suhtlemiskultuuris. „Olainfarm on avatum,“ leidis Lapinš.

    Ära mine paanikasse. Sa ostsid selle aktsia ja aktsiad võivad langeda.

    Salvis Lapinš,
    Olainfarmi juht
    Lapinši investeerimisstrateegia
    Salvis Lapinš ise on ettevõtte juhtimise kõrval ka kirglik investor. Praegustest positsioonidest ta juttu ei tee, küll aga nõustus rääkima sellest, millised olid tema viimase aja parimad aktsiad.
    Et aktsiaturud tipus näivad olevat, Lapinšit ei hirmuta. „Jah, indeksid on kõrgel, aga kui teisi näitajaid vaadata, siis on see täiesti mõistlik… Välja arvatud Tesla ja mõne tehnoloogiaaktsia puhul,“ leiab Lapinš.
    Ta ise investeerib hea meelega USA S&P500 indeksisse kuuluvatesse aktsiatesse ning ka Euroopa aktsiaturule. „Ahneks ei tohi minna ja kahetseda ei tohi: ma panen enda jaoks paika investeerimisteesi – näiteks, kui aktsia on tõusnud 20 või 30 protsenti, siis võtan kasumit,“ ütles ta.
    „Ära mine paanikasse. Sa ostsid selle aktsia ja aktsiad võivad langeda. Kui vaatasid fundamentaalnäitajaid, tegid kodutöö ja aktsia langeb 5% - siis see pole midagi. Küll ta loodetavasti jälle tõuseb,“ soovitas Lapinš asja külma kõhuga võtta.
    Ta tõi näite USA ettevõttest Foot Locker. „Mul õnnestus seal sees olla täpselt õiged kolm päeva. Minu meelest ongi jaekaubandus üks ala, kus valitseb negatiivne sentiment ja mis võib-olla on allamüüdud. Ma vaatasin Foot Lockeri näite, et P/E suhe oli 3 või neli. Ja ütlesin endale – no ükskõik, kui halvasti Foot Lockeril ka ei läheks, nii viletsad nad nüüd ka ei ole. Ostsin, ja aktsia tõusis, võtsin 30 protsenti kasumit,“ rääkis Lapinš.
    Rahule jäi ta ka Signet Jewelersi, Volkswagenisse, Lufthansasse ja Finnairi tehtud investeeringutega. „Mul on investeeringud ka Rootsis, aga kuigi aktsiad on üles läinud, on Rootsi krooni kurss tõusu ära nullinud,“ nentis Lapinš.
    Balti börsidelt on ta panustanud näiteks konkurenti Grindeksisse, Silvano Fashion Groupi. „Vot ühe asja ma küll kahetsen,“ ütles ta lõpetuseks. „See on Harju Elekter. Vaatasin teda, kui ta oli 2,8 euro peal.“
  • Hetkel kuum
Dmitri Fefilov: mida rohkem edasi, seda ohtlikumaks läheb
Euroopa Keskpank jättis eile ootuspäraselt intressimäärad muutmata – ja seda hoolimata euroala majanduse väga süngest olukorrast ja peaaegu ideaalsele tasemele jõudnud inflatsioonimäärast. Kuid tundub, et kriis pole piisavalt tugev, et EKP jõulise otsuse ära teeks, kirjutab börsitoimetaja Dmitri Fefilov.
Euroopa Keskpank jättis eile ootuspäraselt intressimäärad muutmata – ja seda hoolimata euroala majanduse väga süngest olukorrast ja peaaegu ideaalsele tasemele jõudnud inflatsioonimäärast. Kuid tundub, et kriis pole piisavalt tugev, et EKP jõulise otsuse ära teeks, kirjutab börsitoimetaja Dmitri Fefilov.
Suur analüüs: üks vana strateegia aitab laisal investoril turgu edestada
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eesti 200 saab Tallinnas kaks abilinnapea kohta
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Vene teetootja teeskleb tootmist Lätis, eestlased müüvad ja kehitavad õlgu
“Meile teatati, et meil on võimalik võtta Läti firmast, kes toodab, ja kuna tarbija on oodanud seda teed, siis ma ei näinud mingit probleemi, miks ei võiks osta Läti firmast ja Eestis müüa.”
“Meile teatati, et meil on võimalik võtta Läti firmast, kes toodab, ja kuna tarbija on oodanud seda teed, siis ma ei näinud mingit probleemi, miks ei võiks osta Läti firmast ja Eestis müüa.”