Liina Laks • 14 detsember 2017
Jaga lugu:

Omaniku surm muutis Olainfarmi juhi plaane

Olainfarmi nõukogu liige ja juht Salvis Lapinš.
Olainfarmi nõukogu liige ja juht Salvis Lapinš.  Foto: Andras Kralla

Ligi kakskümmend aastat tagasi Tallinna Pangast Olainfarmi juhtima värvatud Salvis Lapinš plaanis jaanuaris ameti maha panna, kuid Läti ravimikontserni omaniku surm pani ta meelt muutma.

Salvis Lapinš on Eestiga tihedamalt seotud kui esialgu paista võib: üheksakümnendatel tegutses ta Hansapanga ja Rain Lõhmusega seotud Hansa Investmentis, mis hiljem vahetas nime Trigon Capitaliks. Seejärel oli ta tegev Tallinna Panga juures. Mõlemas ametis viis juhus ta kokku Olainfarmi omanikuga, kes Lapinši oma ettevõtet muutma kutsus. Ettevõtte juhina on Lapinš tegutsenud väikeste vahedega 1997. aastast peale.

Tänavu sügisel teatas Lapinš börsiteate vahendusel, et tahab jaanuari keskel tegevjuhi ameti maha panna, kuid läinud nädalal suri ootamatult Olainfarmi suuromanik, 52aastane miljonär Valeri Malõgin ning Lapinš otsustas esialgu jätkata.

Valgevene pani aastale põntsu

Olainfarm pole Eesti investorite jaoks sugugi tundmatu ettevõte, kuid viimastel kuudel pole aktsia liikumine rõõmustamiseks põhjust andnud: samal ajal ajal kui Grindeks on tänavu kallinenud ligi 60%, tõusis Olainfarmi aktsia kõigest napilt neli protsenti, 8,8 eurole.

Turuväärtus 124,6 miljonit eurotDividenditootlus 9%Ettevaatav P/E 10Bloombergi küsitletud analüütikud: 2x hoiaPrognoos: järgmise kahe aasta jooksul käive kasvab olulisel määralAllikas: Bloomberg

Valus langus algas sügisel, mil investorite meeleolu tumestasid Olainfarmi majandustulemused, mis ootustele alla jäid. Mis juhtus?

„Juhtus see, et omandasime ettevõtte Valgevenes, mis ei töötanud küll suurepäraselt, aga siiski rahuldavalt. Kaalutlus oli, et 10 protsenti meie müügikäibest tuleb Valgevenest ja seal on lihtsam asju ajada, kui oled kohapeal kohaliku ettevõttega. Aga peale ettevõtte omandamist võttis kõik aega ja siis tulid audiitorid, kes ütlesid: aga te pole veel kasumlikud! Pidime varasid alla hindama. See pole suur summa, sest ettevõte maksis neli miljonit… See ei tähenda, et me raskustes oleksime. On lihtsalt veidi ebamugav, sest me oleme harjunud, et kontol on jooksvalt 5 miljonit eurot ja nüüd on likviidsust vähem,“ rääkis Lapinš.

Lisaks võis tema hinnangul investoreid mõtlema panna kontserni dividend. See oli tänavu harukordselt kõrge: välja maksti 66 eurosenti aktsia kohta. „Et me igal aastal kuni 90 protsenti kasumist aktsionäridele välja maksma hakkaks – see ei ole jätkusuutlik,“ nentis Lapinš. Dividendimakset plaanib Olainfarm hoida 30-40 protsendi juures. Seekordne dividendimäär jääb tema hinnangul aga 20-25 protsendi juurde.

Leidnud oma niši

Kuid lühiajalistest tagasilöökidest enam soovitab Lapinš vaadata, kuidas läheb Olainfarmi põhiäril. „Grupi kasumimarginaal on seal 16 protsenti,“ rääkis Lapinš. Olainfarmi põhiturud on praegu ülekaalukalt kolmandikuga Venemaa, Läti ja Poola. Kemikaalide poole pealt on suurimaks partneriks Itaalia.

Kuidas Ida-Euroopa ettevõte meditsiiniäris ellu jääb? „Tuleb leida oma nišš,“ ütles Lapinš, kelle sõnul ei ole kontsernil mõtet minna näiteks Merckiga nende mängumaale konkureerima.

„Ravimiäris kehtib põhimõte, et kui tegu on tavaravimiga, siis võib seda reklaamida nii nagu iga kaupa. Retseptiravite puhul saab kasutada vaid niinimetatud eetilist reklaami,“ selgitas ta. See töötab sisuliselt nõnda, et võtad oma ravimi ja lased seda analüüsida laboritel, mis siis tõestavad, kas see on sobivam näiteks vanuritele. Ja siis võtad uuringu ja lähed sellega arstide jutule.

Olainfarm on leidnud oma niši geneerilistes retseptiravimites ning Lapinš hindab kontserni kasvušansse heaks. „Loomulikult tahame kasvada,“ütles Lapinš. Tema sõnul peetakse ülevõtu-läbirääkimisi mitme Lääne-Euroopa ettevõttega. „Kuigi ametlikult on meil ühine Euroopa Liidu turg, siis tegelikult ei taha Lääne-Euroopa riigid välisettevõtteid hea meelega oma turule lasta,“ nentis Lapinš. Seetõttu plaanitaksegi midagi sarnast nagu Valgevenes: kohaliku firma ülevõtmist, et siis juba kohalikuna läbi lüüa.

Radaril Lääne-Euroopa

Lapinši sõnul praegu veel konkreetseid ettepanekuid tehtud pole. „Aga see on ülevõtmiste pool. Orgaaniliselt tahame saavutada sellise kasvu, et viie aasta pärast oleks meie käive 180 miljoni euro juures.“ Täna jääb Olainfarmi aastakäive ligikaudu 100 miljoni euro juurde.

Tulevikus soovib Lapinš Venemaa osakaalu käibes vähendada müügi kasvu arvelt Lääne-Euroopas. Liigset sõltuvust Vene turust peab Lapinš küll riskiks, aga olukord on võrreldes 2014. aastaga, mil Venemaale kehtestati Ukraina pärast sanktsioonid, tunduvalt paranenud. „Siis oli küll mõnel pangal likviidsusprobleem, mõned ettevõtted pankrotistusid,“ meenutas Lapinš. Sel aastal tuli Venemaalt käibekasvu 15 protsendi võrra. Kui praegu moodustab Venemaa kolmandiku Olainfarmi käibest, siis ideaalis näeb Lapinš seda osa 20 protsendi peal.

Kuidas on aga kõikide unistuste maa Hiinaga? „Mulle tundub, et paar aastat tagasi oli trendikas Hiinasse minna – kõik tahtsid seda teha. Aga me vaatasime seda ja saime aru, et see vajaks tohutuid investeeringuid… Ja pealegi pole intellektuaalse omandi kaitsega Hiinas kõige paremad lood,“ rääkis Lapinš, miks Hiina radarilt maas on. Pigem huvitab Läti ravimihiidu Türgi.

Grindeks või Olainfarm?

Läti börsil on elu üsna kidur – põhinimekirja börsifirmad saab ühe käe sõrmedel üles lugeda. Sügisel lisandus alternatiivturule kosmeetikafirma Madara, mis ka Eesti investorite seas poolehoidu leidis. Olainfarmi nõukogu liige Salvis Lapinš nentis, et lätlased pole aktsiausku. „Pigem ostetakse kinnisvara Ühendemiraatides, kui aktsiatesse raha pannakse. Ma olen roadshow'd [korra aastas külastab Olainfarmi juht Balti riike ja kohtub partnerite ja investoritega - toim.] aastaid teinud ja olen Tallinnas kaks päeva ja Vilniuses kaks päeva, kogu päev on kohtumisi täis, siis Riias seda ei ole,“ rääkis Lapinš.

Tema sõnul aitaks kohalikule börsile palju kaasa see, kui riigiettevõtteid turule toodaks. Juttu on tema sõnul olnud nii airBalticust, aga ka telekomi- ja metsandusettevõtetest.

Kui üldiselt vaadata, siis ongi Lätis kaks suurt: Olainfarm ja Grindeks. Kumb on parem? „No ma ei ole siin kindlasti objektiivne, aga Grindeksil oli see hea asi, et kui nad Nõukogude Liidust tulid, siis oli neil olemas väga hea ravim. Nad pidid võib-olla vähem pingutama kui meie. Aga selline lihtne elu teeb ehk laisemaks. Olainfarmil sellist ravimit polnud, kõik tuli üles ehitada,“ rääkis Lapinš, kel oli tänavu endalgi Grindeksi aktsiaid, mille ta tõusuharjal kasumiga ära müüs. Ta usub, et finantsilise poole pealt on tegu hea ettevõttega, pigem on põhimõtteline erinevus suhtlemiskultuuris. „Olainfarm on avatum,“ leidis Lapinš.

Salvis Lapinš,, Olainfarmi juht

Ära mine paanikasse. Sa ostsid selle aktsia ja aktsiad võivad langeda.

Lapinši investeerimisstrateegia

Salvis Lapinš ise on ettevõtte juhtimise kõrval ka kirglik investor. Praegustest positsioonidest ta juttu ei tee, küll aga nõustus rääkima sellest, millised olid tema viimase aja parimad aktsiad.

Et aktsiaturud tipus näivad olevat, Lapinšit ei hirmuta. „Jah, indeksid on kõrgel, aga kui teisi näitajaid vaadata, siis on see täiesti mõistlik… Välja arvatud Tesla ja mõne tehnoloogiaaktsia puhul,“ leiab Lapinš.

Ta ise investeerib hea meelega USA S&P500 indeksisse kuuluvatesse aktsiatesse ning ka Euroopa aktsiaturule. „Ahneks ei tohi minna ja kahetseda ei tohi: ma panen enda jaoks paika investeerimisteesi – näiteks, kui aktsia on tõusnud 20 või 30 protsenti, siis võtan kasumit,“ ütles ta.

„Ära mine paanikasse. Sa ostsid selle aktsia ja aktsiad võivad langeda. Kui vaatasid fundamentaalnäitajaid, tegid kodutöö ja aktsia langeb 5% - siis see pole midagi. Küll ta loodetavasti jälle tõuseb,“ soovitas Lapinš asja külma kõhuga võtta.

Ta tõi näite USA ettevõttest Foot Locker. „Mul õnnestus seal sees olla täpselt õiged kolm päeva. Minu meelest ongi jaekaubandus üks ala, kus valitseb negatiivne sentiment ja mis võib-olla on allamüüdud. Ma vaatasin Foot Lockeri näite, et P/E suhe oli 3 või neli. Ja ütlesin endale – no ükskõik, kui halvasti Foot Lockeril ka ei läheks, nii viletsad nad nüüd ka ei ole. Ostsin, ja aktsia tõusis, võtsin 30 protsenti kasumit,“ rääkis Lapinš.

Rahule jäi ta ka Signet Jewelersi, Volkswagenisse, Lufthansasse ja Finnairi tehtud investeeringutega. „Mul on investeeringud ka Rootsis, aga kuigi aktsiad on üles läinud, on Rootsi krooni kurss tõusu ära nullinud,“ nentis Lapinš.

Balti börsidelt on ta panustanud näiteks konkurenti Grindeksisse, Silvano Fashion Groupi. „Vot ühe asja ma küll kahetsen,“ ütles ta lõpetuseks. „See on Harju Elekter. Vaatasin teda, kui ta oli 2,8 euro peal.“

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt