Kuidas liikumisabivahendi abil suurendada turvatunnet ja iseseisvust?

Igapäevaelu toetavate liikumisabivahendite valik on äärmiselt lai ning tänu riigi abile ei tähenda abivahend tingimata enam ka suurt väljaminekut. Kuidas laia valiku erinevate abivahendite seast sobivaim valida? Invaru abivahendikeskuse juhtivterapeut Kadri Lemberg jagab nõu.

Lemberg selgitab, et liikumisabivahendi eesmärk on aidata liikuda turvaliselt ja iseseisvalt. “Erinevate liikumisabivahendite seast leiab näiteks nii kõnnikeppe, karke, tugiraame kui ka manuaalseid ja elektrilisi ratastoole,” kirjeldab ta ja lisab, et vastavalt inimese seisundile võib ta vajada liikumisabivahendit kas lühiajaliselt või pikema perioodi jooksul.

“Tegelikult ei teata sageli, et rulaatori või tugiraami kasutamiseks ei pea vanaduspensioniealised omama arsti määratud rasket diagnoosi või puuet,” selgitab Lemberg. Tema sõnul võib liikumisabivahendit kasutada iga inimene, kes soovib seda näiteks põhjusel, et kõrge iga on omal jõul liikumise raskemaks muutnud. Samuti võiks Lembergi sõnul mõelda lihtsama liikumisabivahendi kasutamise peale näiteks libedal ajal või kui on tarvis läbida pikemaid vahemaid, mis tekitavad väsimust.

“Sobiv abivahend aitab lisaks turvalisemale liikumisele ka elu aktiivsemalt nautida,” tõdeb juhtivterapeut. Ta toob näiteks nii eakad, kes saavad rulaatoriga liikudes suurema turvatunde ja stabiilsema toe, kui ka nooremad, keda aitab liikumisabivahend näiteks traumast taastumise perioodil. Ka liikumispiiratuse tekkimisel ei maksa abivahendit Lembergi sõnul häbeneda, kuna liikumine on nii lihasjõudluse, liigeste, südame-veresoonkonna kui ka seedetegevuse parendamise seisukohast väga oluline.

Mida valida: kark, kepp või tugiraam?

Lemberg selgitab, et kõnnikepp aitab vähendada haigele jalale laskuvat keharaskust ning pakub seetõttu enim tuge kõndimisel ja sobib näiteks kerge lihasjõudluse languse korral. “Samas ei tasuks unustada, et kõnnikepi kasutamine suurendab koormust selle käe randmele, kuhu kõndimise ajal toetatakse,” meenutab Lemberg. Erinevate lahenduste seas leidub tema sõnul nii tavalisi kui ka 3 või 4 punktiga harkkeppe, mille toetuspind on laiem ning lisaks on saadaval ka anatoomilise käepidemega keppe, mis vähendavad koormust labakäele.

Kui tegemist on inimesega, kes vajab liikumisel rohkem tuge või ei tohi jalale üldse keharaskust kanda, soovitab Lemberg valida kargud, kuna siis jaotub keharaskus pikemaajalise kasutamise korral lisaks randmele võrdsemalt ka küünarvarrele ja õlavöötmele. “Kuigi kargud aitavad kasutajal oma keharaskust paremini jaotada, eeldab nende kasutamine ülakeha ja käte tugevust,” märgib Lemberg.

Tugiraami soovitab terapeut pikemate vahemaade läbimiseks ja tasakaaluprobleemide korral. Valikus on erinevaid tugiraamide mudeleid nii ratasteta, 2-4 rattaga, pidurite kui ka istmega,” kirjeldab Lemberg. Õues liikumiseks erinevatel pinnastel on kõige paremad suurte ratastega tugiraamid, mis on varustatud ka istmega, et vajadusel pikemal jalutuskäigul või poeskäigul lubada endale väike puhkehetk, et oleks jaksu jälle edasi minna.

Abivahendeid saab ostmise asemel ka üürida

Lembergi sõnul ei teata sageli ka seda, et abivahendeid on lisaks ostmisele võimalik ka riigipoolse soodustusega üürida. “Näiteks ajutise trauma korral polegi majanduslikult mõistlik karke välja osta – piisab nende üürimisest teatud perioodiks,” selgitab ta.

Samuti on mõistlik üürida abivahend juhul, kui kasutaja soovib seda proovida ega ole veel päris kindel, kas see talle sobib. Abivahendeid üüritakse Lembergi sõnul enamasti ka siis, kui kasutaja tervislik seisund muutub, nii on kõige lihtsam ja kiirem vana abivahend uue sobiliku vastu välja vahetada. Kui abivahend on ostetud, tuleb vajaduse muutudes uut abivahendit hakata taotlema sotsiaalkindlustusametist koos vajalike tõendite ja hinnapakkumistega.

“Üüritud abivahend läbib enne uut kasutuskorda põhjaliku puhastuse ja hoolduse. Oluline on ka see, et üüritud abivahendi saab vajadusel ilma lisakuludeta ümber vahetada,” loetleb Lemberg. Abivahendi ostmine on tema sõnul mõistlik pigem siis, kui abivahendit kasutatakse pikaajaliselt või kui tegemist on eritellimusega, mida ei ole võimalik üürida. Juba täna on Lembergi sõnul üle Eesti välja üüritud ligi 9000 abivahendit, neist ainuüksi 1500 on ratastoolid.

Soodustingimustel abivahendite üürimiseks või ostmiseks tuleb Lembergi sõnul arstitõendi ja isikliku abivahendi kaardiga, mida väljastab sotsiaalkindlustusamet, pöörduda abivahendi ettevõttesse. Riikliku soodustusega saab osta, üürida abivahendeid lastele, kellel on eriarsti tõend või määratud puue, samuti tööealistel inimestel, kellel on vähenenud või puuduv töövõime või määratud puue, ning vanaduspensioniealistel. Riigitoetust abivahenditele reguleerib sotsiaalkaitseministri määrus ja toetus abivahenditele on 40–90% sõltuvalt abivahendi grupist.

Invarust saab üürida:
● karke
● ratasteta tugiraame
● ratastega tugiraame
● standardratastoole
● aktiivratastoole
● elektrilisi ratastoole
● hooldusvoodeid
● teisaldamise abivahendeid