- OMX Baltic−0,25%317,18
- OMX Riga0,87%964,43
- OMX Tallinn−0,04%2 198,87
- OMX Vilnius0,38%1 504,1
- S&P 500−0,08%7 758,33
- DOW 30−0,53%51 772,64
- Nasdaq 0,21%27 178,95
- FTSE 100−0,29%10 708,33
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,32
- OMX Baltic−0,25%317,18
- OMX Riga0,87%964,43
- OMX Tallinn−0,04%2 198,87
- OMX Vilnius0,38%1 504,1
- S&P 500−0,08%7 758,33
- DOW 30−0,53%51 772,64
- Nasdaq 0,21%27 178,95
- FTSE 100−0,29%10 708,33
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,32
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Segase seaduse tundmatud mõjud
Ausama ja täpsema maksustamise nimel suurendatakse bürokraatiat, kuid tegelikkuses ei pruugi selline n-ö vaikselt vastu võetud, mingil määral ka segane muudatus ettevõtjate tegevust kergendada. Pigem vastupidi – aruandlus suureneb, mis tähendab ettevõtjale lisatööd.
Seadusemuudatus peaks hõlmama enamasti neid, kes müüvad eraisikutele või firmale, kes pole käibemaksukohustuslane, piirideüleselt elektroonseid teenuseid: arvutiprogrammid, mobiilirakendused, filmide ja muusika voogedastus jne. Füüsiliste kaupade pakkujad jäävad antud kontekstis kõrvale.
Äripäev seisab ettevõtjasõbralikkuse eest, kuid praegu jääb mulje, et sellest ollakse kaugel. Pigem suurenevad ettevõtete administratiivkulud, sest rohkem tuleb leida aega ja raha aruandluseks. Näiteks on Euroopa Komisjon soovitanud teha testi, kus teenusepakkuja üritab eelneva küsimustiku saatmisega selgitada kliendi andmeid.
Palju aega ettevalmistusteks
Kuigi muudatustega lepiti ELi direktiivi tasandil kokku juba 2008. aastal, ei ole Eestis seadusemuudatustesse kaasatud huvigruppe. Kui paljusid ettevõtteid selline muudatus puudutab, on alaliidu esindajale teadmata, kuid arvestades e-teenuste turu kasvu, võib eeldada, et tulevikus on see märgatavalt suurem.
Veelgi kurvemaks muudab olukorra see, et paljudele on seadus väga segane. Jääb mulje, et seaduse koostajad on töötanud lohakalt või pole täpselt kursis, kellele seadus kohaldub ning kuidas peaksid ettevõtjad seadust täites käituma.
Vaikselt tekitatud segadusele vaatamata on direktiivi ja seadusemuudatuse eesmärk õige: suurendada käibemaksulaekumist tarbijapõhiselt. Enam ei saaks maailma mõistes suurfirmad peituda nii kergekäeliselt soodsama maksukeskkonnaga riikidesse.
Tarbijapõhine maksustamine tähendaks ka Eestile potentsiaalselt suuremat käibemaksulaekumist, kuna kõikide e-teenuste tarbijad, kes elavad alaliselt siin, aitaksid vähendada senist maksude rahvusvahelist optimeerimist ehk teistelt riikidelt n-ö maksude varastamist. Nüüd oleneb maksude summa rohkem tarbijate arvu ja sihtriigi maksusüsteemi kombinatsioonist.
Seaduse jõustumist, olgugi see praegu segane, võtab üks telekommunikatsioonifirma pigem ettevalmistava sammuna pikemas perspektiivis, kui hakkab kehtima Euroopa Liidu plaan ühtsetest üle-Euroopalistest hindadest telekommunikatsioonis. Siis saavad Eesti operaatorid teenuseid pakkuda ka ELi teistele klientidele.
Erandid
Kogu süsteemi lihtsustamiseks on Eesti käibemaksuseadustes erikord MOSS, kus klient märgib elukohaks Eesti. Nii oleks võimalik vähendada halduskoormust. Samal ajal on selline bürokraatia suurenemine ja erisuste tekitamine ettevõtjale pigem vaenulik kui sõbralik lahendus.
Ettevõtteid mõjutavat seadust ei tohiks sedasi vaikselt vastu võtta, eeldades, et kõik on praegu ja hiljem korras. Ka Euroopa Liidu direktiivi tasandil võidakse eksida. Olulisem oleks selgitada, kas Eestile (ja ELile) on muutust tõesti sellisel kujul vaja.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
“100 inimest pole palka saanud”
Kohtumaja fuajees lahvatas pikk sõnasõda
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Podcastid
Enimloetud
1
2
“See äri tegeleb praegu ellujäämisega”
3
- PRO
Suur uusarenduste ülevaade
4
Ühtne Venemaa saab riigiduumas absoluutse enamuse
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele