Kesksuvel börsile natuke elevust ka

Alustame mere lähedalt

Veel vahvam on mängida mõttega, kuhu aktsiate müügist minev raha minna saab. Võtame variandi, et osaluse müüb ka Infortar, kelle kätte tuleb siis raha suurusjärgus 250 miljonit eurot, millega saab juba uusi mänge alustada.

Esimene konservatiivne mõte on muidugi Tallinna Sadam. Kui riik selle aktsiad börsile toob, on see kindlasti Tallinki tulevastele eksomanikele turvaliselt tuttav valdkond. Viis sadamat ja kaks reisiveoliinigi sees, kus kindlasti on arenemisruumi. See, et Helsingi sadam on teatanud, et nemad oleksid Tallinna Sadama erastamisel kohe rahaga platsis, töötab nagu kvaliteedimärk. Rail Balticus osalemise vastu soomlased huvi ei tundnud. Soome arenevad suhted Hiinaga tõotavad tublit tööd ja teenistust Eestigi sadamatele.

Rail Balticu ehitus on kohe järgmine koht, kus suurem töö lahti läheb. Infortari soov selles äris osaleda kumas läbi sellest, kui nad tahtsid osta tee-ehitusfirmat  TREV-2. Tee-ehitusfirma napsas nende nina alt kiirelt arenevatesse ettevõtetesse investeeriv fond. Raudtee-ehitus pole ka veel alanud. Jõuab.

Aga Infortari puhul ei pea nii madalalt lendama. Pea kolm aastat tagasi oli ettevõte valmis õla alla panema meie rahvuslikule lennukompaniile, ja mitte ainult õla, vaid oli patriootlikult valmis hakkama koguni Estonian Airi enamusosanikuks.

Pankroti tõttu sellest asja ei saanud, aga teadmised valdkonnast on ju alles. Nüüd vajab strateegilist investorit suures osas Läti riigile kuuluv airBaltic ja see diil tundub sama hea, kui mitte paremgi. Läti riik tahab oma 80protsendise osaluse kahandada 50 protsendile pluss üks aktsia ja otsib laiast maailmast pingsalt ostjaid.

Või siis hoopis vastupidi kõrgustele võib vaadata maa alla. Tallinna–Helsinki tunneli projekti jäme ots on märkamatult soomlaste kätte nihkunud. Selle projekti õnnestumine ei tundu aga utoopilisem kui kunagine Silja Line’i ost, millega Tallink samade suuromanike käes hakkama sai.

Hotellid, baarid, promenaadid