Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti jääb ehitajaile kitsaks

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    Kes tahab kasvada ja suuremaid kasumeid teenida, peab ette võtma raske tee välisturgudele, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

    2014. aastal avaldas Äripäev loo pealkirjaga “Merko sihib Skandinaaviat, Nordecon jääb koju”. Vastsed majandustulemused ütlevad, et Nordeconil tuli teise kvartali tulemusi kokku lüües leppida kahjumiga, Merkol seevastu läks hästi nii kasumi kui ka käibenumbrite suurenemise poolest.
    Igale vähegi kasvada soovivale ettevõtjale jääb koduturg paratamatult väikeseks ja siin pole ehitajad mingi erand. Tänavu esimese kvartalis kahanes eestimaise ehitusturu maht rohkem kui 40 miljoni euro võrra. Kohaliku ehitusturu kahanemine on olnud viimaste aastate trend ning alles tänavusi näitajaid tagantjärele kokku lüües saab öelda, kas on õigustatud ettevõtjate lootus, et tänavu hakkavad mahud pigem kasvama. Silma järgi hinnates, et “Tallinn on ju kraanasid täis”, võib kergesti puusse panna.
    Kindlasti on aga õigus olnud nendel ehitusettevõtetel, kes on koduturu kitsust adudes asunud suuremate ja kaugemate turgude järele ringi vaatama. Merko on lepingute portfelli suurendanud eeskätt Lätis, aktiivsed ollakse ka Leedus. Tegelikult on Nordecongi välisturgudel tegev: Ukraina asjus ei paista ettevõte ise ülearu optimistlik olevat, Soome ja Rootsiga seotakse suuremaid lootusi, ent suuri mahtusid ja erilisi õnnestumisi pole veel praegu ette näidata. 
    Nordeconi saatesõnad värsketele numbritele reedavad mõningast pettumust kohalikus turuolukorras: riiklike tellijate investeeringud ei suurene, turul on liiga palju keskmise suurusega ettevõtteid, ebaausat konkurentsi on palju, oskustööjõudu napib ja takkapihta ei suurene ehitusturgu puudutavate tõukefondide toetused. 
    Kõlab natuke nagu “küll kärss kärnas, küll maa külmand” – aga tõsi on see, et ehitusturul on konkurents tihe ja teisedki ette toodud väited pole ju valed. Nõnda jääb neil, kes siia ära ei mahu, aga ehitada tahavad, paratamatult üle oma oskusi või võimeid realiseerida seal, kus nende järele on enam nõudlust kui kohalikul maakamaral.
    Kerge öelda, raske teha
    Välisturgudele minekut on ettevõtetele muidugi kerge soovitada, sinna päriselt minna ja seal kasumeid teenima hakata on hulga keerulisem. Kõik Eestist välja laienenud ehitusettevõtjad tunnistavad, et uusi tulijaid ei oodata pikisilmi mitte kuskil, konkurents on kõva ja müüa on tublisti keerulisem kui Eestis. Selleks, et kohalike kõrval kanda kinnitada, tuleb kõigepealt enda suhtes usaldus tekitada – see on aga töö, mis võib võtta aastaid. Ehitusturg on hinnakeskne igal pool, mitte ainult Eestis. Paljud probleemid, millega kohalikud ehitajad maadlevad, on aga meil teiste, eriti Euroopa riikidega, ühised. Maru Ehitus aga näiteks on Soomes ja Rootsis hästi kanna maha saanud.
    Ent miks mõelda ainult traditsiooniliste ekspordipartnerite peale. Hiina ja India on kaugel, aga see-eest suured ja kasvavad kiiresti. Saare Erek ASi tegevjuht Kaarel Väer on kolme aastaga esimesed viljad Hiinas küpseks kasvatanud ja võib mõne nüüd noppida. Kolme aastaga sisse tallatud teed pidi saavad järele minna ehk teisedki puitmajade ja kõigi teiste ehitiste rajamise meistrid.
    Kohalikul turul aga tähendab ehitusettevõtjate välisturgudele minek eeldatavasti hinnatõusu, nõnda nagu see on juba teoks saanud infotehnoloogiasektoris. Omalt poolt kütab hinnatõusu ka kvalifitseeritud tööjõu nappus, mis sunnib kõrgemat palka maksma.
  • Hetkel kuum
Andrus Hiiepuu: kustkohast tulevad ja kuhu kaovad eesmärgid?
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Balti turgudel oli taas punane päev
Kesknädala tõus Balti aktsiaturgudel jäi üürikeseks – neljapäeval jätkasid kõigi kolme Balti börsi indeksid langust, vedades miinusesse ka koondindeksi.
Kesknädala tõus Balti aktsiaturgudel jäi üürikeseks – neljapäeval jätkasid kõigi kolme Balti börsi indeksid langust, vedades miinusesse ka koondindeksi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Prokuratuur saatis Wendre kriminaalasja kohtusse
Prokuratuur teatas, et on saatnud Pärnu maakohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse tekstiilitööstuse Wendre eksjuhte ja nende firmat Paragon Sleepi.
Prokuratuur teatas, et on saatnud Pärnu maakohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse tekstiilitööstuse Wendre eksjuhte ja nende firmat Paragon Sleepi.