Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Aitäh, Tanel Ross, aga püüame paremini

    Foto: Anti Veermaa

    Haigekassa on teinud vigu, millest selle varsti valitaval juhil on lihtne õppida, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

    Sügavas miinuses toimetav haigekassa on endalt varastamise vihjetesse stoilise rahuga suhtunud. Siia alla saab viia „Pealtnägija“ paljastatud meditsiinitarvikute loo, kus abivahendite müüjad lasid haigekassal kinni maksta kallima toote hinna, kui oli see, mille klient nende käest sai. Uurimine käib edasi politseis. Raha asjad polnud korras ka Niine nahakliinikus, kus kliendid tarbisid enda teada tasulist teenust, arve sai aga ka haigekassa. Äsja teatas haigekassa haiglaga lepingu lõpetamisest ja saatis oma kontrolli tulemused politseile.
    Kindlasti peab kaduma Tanel Rossi juhitava haigekassa suhtumine, kes püüdis juhtumeid vanade ja tähtsusetutena näidata ja alles avalikkuse survel põhjalikuma uurimise ette võttis. Ja oligi probleem olemas, näitas kontroll, pikaajaline ja süsteemne.
    Abiks haigekassale juhile, kes selle koha peale iganes valituks peaks osutuma: sellise koha peal on häälekas nulltolerants parim valik. Tuhanded koostööpartnerid peavad ette teadma, et endale raviraha arvel väikese lisa tekitamise mõte on nii kahjulik, et ei tasu kaalumistki. Kontrollimine ja analüüs ongi tüütud ja keerulised ülesanded, aga lisaeuro panemine kontrollisüsteemi võib üheksa tagasi tuua, on asjatundjad lubanud. Haigekassal on  ju tegelikult terve usaldusarstide armee, kelle ülesanne ongi lepingute täitmist pidevalt kontrollida – kahjuks on see sõel osutunud auklikuks ja lasknud läbi suured vead.
    Protsendina ei saagi minemanihverdatud summad jämedalt miljardilise käibega haigekassa jaoks suured olla, see aga ei muuda selgust ja korda arvepidamises vähem oluliseks.
    Kassa kasvab veel suuremaks
    Selle mõistmine on veel olulisem ajal, kui haigekassa saab raha ja kohustusi juurde. Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski kava näeb ette, et järgmise nelja aasta jooksul eraldatakse tervishoiule lisaraha 215 miljonit eurot. Sellega koos tuleb lisakohustusi – kiirabi rahastamine, HIV ravi, kunstliku viljastamise raviraha – ja muidugi ka uusi partnereid.
    Praegu ongi haigekassa jaoks pinev aeg, järgmisel nädalal kuulutatakse välja meditsiiniraha jagava  asutuse uus juht. Senine juht Tanel Ross on saladuses pidanud, kas ka tema kandideerib. Tuletades meelde haigekassa eelmise aasta ootamatult suurt miinust ja seda, et ka tänavu on miinus 6 miljoni euro võrra planeeritust suurem, erahaiglate teenustest loobumist ja pahandusi petmisega, tahaks näha tervishoiuraha suunamas uut inimest. Lihtne uudistejälgija näeb, et raskel hetkel tormab lahingusse pigem minister Ossinovski kui haigekassa juht, kui rääkida viimasest ajast, või seisab tema kõrval juhatuse liige mari Mathiesen, kui rääkida varasemast.
    Muide, haigekassa juhi palk tõusis mullusest pea 30miljonilisest kahjumist hoolimata 10 protsenti ja ulatus 4000 euroni, tulemustasu siiski ei makstud.
    Ühtlasi tehakse praegu ümber ka haigekassa nõukogu. Üksteist liiget võib tõesti toimiva ja otsuseid vastu võtva koosluse jaoks liiga palju, sellest seisukohast vaadates on seitse tõhusam number. Teisest küljest peavad lahkuma need, kes meditsiiniga otseselt seotud on. Oleme ka Äripäevas hurjutanud neid nõukogude liikmeid, kes korraks kõrvale vaatavad, kui nende endaga sõlmitud lepingud parasjagu arutusel on. Otsuste sõltumatus peab kindlasti olema tagatud. Peaasi, et kogu spetsiifiline teadmine koos nendega nõukogust välja ei jääks. Haigekassa on siiski niivõrd laialdast kompleksi asutusi ja teenuseid hõlmav katus, et raske on ette kujutada, kuidas keegi nõukogust omakasu võiks saada. Aga kui nii, siis nii.
  • Hetkel kuum
Argo Alaniit: saagu „Welcome to Estoniast“ riiki tutvustav hotell
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tururiskid tõusevad: Lähis-Ida kriis eskaleerub, inflatsioon ja majandustulemused survestavad Wall Streeti
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikelinna vinoteek ootab konkurente
Rakvere vinoteek Mullistuudio tegutseb Lääne-Virumaal ainsa omanäolisena. Vinoteegi omanik Maie Urbas tervitaks tihedamat konkurentsi.
Rakvere vinoteek Mullistuudio tegutseb Lääne-Virumaal ainsa omanäolisena. Vinoteegi omanik Maie Urbas tervitaks tihedamat konkurentsi.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Üks Eesti parimaid juhte otsib töötajate palkamisel vau-tunnet
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Parvel Pruunsild annetas Isamaale 100 000 eurot
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.
Tarbimise jalajälge vähendavad ettevõtted, tarbijad ise aga suurendavad
Soomlaste tarbimise süsinikujalajälg on sellel sajandil peaaegu poolitunud, aga see on puhtalt ettevõtete teene, kodumajapidamiste kasvav tarbimine ja üleminek heitmemahukamatele toodetele on osa edust ära söönud.
Soomlaste tarbimise süsinikujalajälg on sellel sajandil peaaegu poolitunud, aga see on puhtalt ettevõtete teene, kodumajapidamiste kasvav tarbimine ja üleminek heitmemahukamatele toodetele on osa edust ära söönud.