Eesti Olümpiakomitee läbipaistmatutel rahaasjadel võib olla reaalne mõju sellele, kui kiiresti, kõrgele ja tugevasti meie sportlased oma sooritusi teha jõuavad, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peasekretäri iseendaga kinnitatud tehingud, sadade tuhandete eurode jagu tegemata hankeid, lepingud spordielu siseringi rahvaga, paras ports kütusekaarte ning viis ametiautot on mõned näited maksumaksja raha kasutamisest Eesti Olümpiakomitees.
Olümpiakomiteed (EOK) kümmekond aastat juhtinud endine kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles ütles, et on ministeeriumi tehtud auditis välja toodud vigades ise süüdi, ent ei näe põhjust ametist tagasi astumiseks.
Küberrünnakutest, andmeleketest ja uutest turvanõuetest räägitakse hommikust õhtuni. Ometi näitavad nii värsked intsidendid kui ka statistika, et ettevõtete tegelik kaitstus ei ole jutule järele jõudnud. Prominioni infoturbeekspert Ekke Einberg kirjutab, et probleem pole enam selles, nagu ettevõtted poleks ohtudest kuulnud. Pigem on sellest tüdimus ning arvatakse, et infoturvalisusega on juba tegeletud, sest vajalik dokument on olemas või mõni nõue täidetud.