Olukord, kus ettevõtjad ja poliitikud, eriti aga ettevõtjatest poliitikud asuvad tegutsema ühiskonna huvides, peab olema igakülgselt aus ja läbipaistev, et välistada eos korruptsioonirisk, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Mõnigi otsus, mida remonditöökojast väljuv valitsus läbi viia lubab, paistab paberil kena, kuid päevapoliitiline reaalsus ning lähiajalugu nõuab toimunule pigem skeptilist vaadet, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eesti ei vaja mitte oma mootorsaega Elon Muski, vaid rätsepatööd, mis riigisektori ühiskonna vajaduste ümber taljesse lõikaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kas poliitika vajab uut verd – näiteks inimesi, kes on end mujal tõestanud? Muidugi! Aga kas nad teevad paremini kui senised poliitikud? Pole sugugi kindel, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Välisministri kohta vastu võttes sattus vahepeal kaitsetööstuse lobistiks ja välihaiglaid tootvas ettevõttes Margus Linnamäe äripartneriks hakanud Margus Tsahkna (Eesti 200) selgesse huvide huvide konflikti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.