Neli asja, mida küsida enne internetist ostmist

Erinevalt tavapoest, kus raha tasumine ja kauba kättesaamine on tavaliselt üksteisele vahetult järgnevad tegevused, siis e-poes tuleb üldjuhul tasuda ettemaks kauba täieliku maksumuse ulatuses ja seejärel jääda ootama kauba kätte saamist. E-poest tehingu tegemine eeldab usaldust kaupleja vastu, et tellitud asjad jõuavad lubatud ajal ja kogustes kohale. Veendumus poe usaldusväärsuses tekib tavaliselt pärast ostu, kui tarbija on tellitud kauba kätte saanud ja sellega rahul. Samas on tegureid, mida tasuks järgida enne e-poest ostu sooritamist, et suurendada kauba kohalejõudmise ja kaebuste lahendamise tõenäosust.

Alljärgnevalt toob tarbijakaitseameti järelevalve osakonna jurist Maarja Tamm esile neli küsimust, millele tasub enne internetist ostu sooritamist vastused otsida.

Selgita välja, kas tegemist on juriidilise või eraisikuga ja millises riigis ta asub. Internetist ostes on paljudele teada asjaolu, et toodet on võimalik tagastada 14 päeva jooksul ilma müüjale põhjust esitamata. Aga see ei kehti iga ostu puhul, vaid eeldab, et leping on sõlmitud sidevahendi abil ning lepingu pooled on ettevõtja ja tarbija. Eraisikute vahelise tehingu puhul taganemisõigus ei kehti.Sidevahendi kasutamiseks loetakse veebiostude puhul eelkõige telefoni või arvuti kasutamist viisil, kus ettevõtja ja tarbija ei viibi lepingu sõlmimisel ühel ajal koos samas kohas. Näiteks on selleks tellimuse tegemine ettevõtja veebilehel asuva vormi kaudu.

Ettevõtet on kõige lihtsam tuvastada tema ärinime ja registrikoodi järgi, mis on leitav üldjuhul veebipoe alumises osas, kontaktide all ja samuti kasutustingimustes. Ärinime puudumine on esimene märk, et tegemist ei pruugi olla ettevõttega, mistõttu ei kohaldu sealt ostetud asjadele tarbijaõigused, nagu näiteks 14päevane taganemisõigus ega ka kaheaastane pretensiooniõigus asja katki minemise korral.

Euroopa Liidus registreeritud kauplejalt ostes kehtivad sidevahendi abil sõlmitud lepingutele samad õigused, milleks on võimalus taganeda lepingust 14 päeva jooksul ja kõik selle protsessiga kaasnevad õigused. Samuti saab probleemide tekkimisel, mida ei ole võimalik kauplejaga omavahel lahendada, pöörduda Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskusesse, kes saab tarbijaid aidata piiriüleste tehingutega seotud kaebustega. Väljaspool Euroopa Liitu asuvate kauplejate suhtes puudub tarbijakaitseametil ning Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskusel järelevalvepädevus, samuti ka võimalus kasutada sunnivahendeid.

Ohumärgiks võiks olla ka liiga soodsad hinnad nii tehnika, kosmeetika kui ka brändiriiete puhul. Olukorras, kus toodet müüakse oluliselt odavamalt kui tootja enda ametlikus esinduses või veebipoes, tuleks endalt küsida, kuidas ja miks peaks mõni edasimüüja toodet sedavõrd odavalt müüma, sest üldjuhul keegi kahjumiga asju edasi ei müü. Selliste ebareaalselt soodsate hindadega asja ostes võib suure tõenäosusega juhtuda üks kahest variandist. Esimesel juhul tarbija saab küll kauba kätte, kuid see ei vasta lubatule, näiteks ei ole toode uus, tegemist on võltsinguga või halvimal juhul ostsite varastatud asja. Teisel juhul tellitud toode ei saabugi, mis tähendab, et on tarbija ilma nii oma rahast kui ka kaubast. Seetõttu tasub olla ettevaatlik olla pakkumiste puhul, mis tunduvad liiga head, et olla tõsi.

Kui e-poes on müüja on juriidiline isik ja hinnad ei tundu liiga soodsad, tasub siiski kahtluste hajutamiseks kontrollida ka kaupleja tausta. Asjalikku infot leiab tarbijakaitseameti kodulehel asuvatest mustadest nimekirjadest, äriregistrist, Ametlikest Teadaannetest ja foorumitest.

Mustadest nimekirjadest saab teada, kui ettevõtja on tarbija kasuks tehtud otsuse jätnud täitmata või kui kaupleja ei täida seadustest tulenevaid nõudeid. Äriregistrist ja Ametlikest Teadaannetest näeb kas ettevõttel on maksuvõlgasid, lisatud täituri poolt keelumärge või kui ettevõtte kohta on alustatud pankroti- või likvideerimismenetlus. Lisaks on mõistlik guugeldada ettevõtja nime ja lugeda, millised on teiste tarbijate kogemused ühe või teise kauplejaga.