Vaid mõned päevad pärast põhimõttelise kokkuleppe saavutamist uue Kreeka abiprogrammi osas ei ole enam kindlust abiprogrammi rakendamise osas. Kreeka peaministri ja valitsuse otsus läbi viia rahvahääletus Kreeka abiprogrammi osas tuli külma dušina euroala partneritele ning tõi kaasa paanika väärtpaberiturgudel.Kreeka abiprogrammi rahvahääletusele paneku põhjuseid on keeruline tuvastada. Reeglina ei panda fiskaalküsimusi rahvahääletusele, peamiselt seepärast et rahvahääletusel oma seisukoha väljendamiseks peaks rahval olema kogu vajaminev informatsioon küsimuse üle otsustamiseks. Oluline on ka tähele panna, et seda informatsiooni tuleb edastada viisil mis võimaldaks anda kas "jah" või "ei" vastuseid.Raskused võivad tekkida nii info edastamisel tervele valimisõiguslikule kogukonnale ning sellest infost arusaamisel valijaskonnas. Probleemi muudab keerulisemaks asjaolu, et näiteks mitte kõik Kreeka abiprogrammi elemendid ei ole veel täie kindlusega paigas. Kuidas kavatsetakse sellisel juhul valijaskonnale selgitada abiprogrammi sisu ning vältida populismi ja rahva hetkemeeleolude ning majandusraskuste koosmõju?

Ehkki Kreeka peamister George Papandreou on väitnud, et referendumi näol on tegemist Kreeka rahva kinnitusega, et jätkatakse euroalas ning et ollakse nõus abiprogrammiga, tuleb silmas pidada, et valijaskonnal on võimalik ka vastu hääletada. Sellisel juhul tekib küsimus, kui siduv on selline rahvahääletus Kreeka valitsusele ning kas rahvahääletuse negatiivne tulemus võib kaasa tuua Kreeka abiprogrammi mitterakendumise.

Palju on spekuleeritud võimaluse üle, et Kreeka võiks referendumi tulemusel euroalast välja astuda. See ei ole aga võimalik - nimelt ei näe Euroopa Liidu aluslepingud ette võimalust, et riik eurost loobuda võiks. Oma valuuta taas sisseviimine on aga võimalik juhul, kui riik vabatahtlikult Euroopa Liidust välja astub - sellisel juhul toimub see Euroopa Liidu aluslepingute muutmisena ning nõuab ratifitseerimisotsuseid kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides, sealhulgas Kreekas.Kreeka partneritele euroalas tähendab aga rahvahääletus seda, et nüüd on Kreeka kord olla solidaarne nendega, kes on nõus teda aitama. Kui Kreeka riigijuhtidel on võimalik keskenduda vaid Kreekale, siis euroala riikide juhtidel on vaja tegeleda riigivõlakriisiga euroalas. Hetkel saavad euroala päästepakettide kaudu abi Iirimaa ja Portugal ning Euroopa Keskpank on ostnud teisaselt turult Hispaania ning Itaalia riigivõlakirju.

Sõltumata Kreeka referendumi otsustest on vaja tagada euroala pankade piisav kapitaliseeritus ning nende võime laenu anda. Euroala riikide fiskaalpoliitika on vaja allutada senisest rangemale kontrollile, et Kreekas toimuv jääks erandlikuks näiteks.