• OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,2%6 192,35
  • DOW 300,98%44 524,78
  • Nasdaq −0,97%20 171,98
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,41
  • OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,2%6 192,35
  • DOW 300,98%44 524,78
  • Nasdaq −0,97%20 171,98
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,41
  • 04.11.11, 06:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kreeka rahvahääletus kui euroala solidaarsuse test

Kreeka abiprogrammi rahvahääletusele paneku põhjuseid on keeruline tuvastada, kirjutab tänases Äripäevas advokaadibüroo Sorainen jurist Andres Tupits (PhD).
Vaid mõned päevad pärast põhimõttelise kokkuleppe saavutamist uue Kreeka abiprogrammi osas ei ole enam kindlust abiprogrammi rakendamise osas. Kreeka peaministri ja valitsuse otsus läbi viia rahvahääletus Kreeka abiprogrammi osas tuli külma dušina euroala partneritele ning tõi kaasa paanika väärtpaberiturgudel.Kreeka abiprogrammi rahvahääletusele paneku põhjuseid on keeruline tuvastada. Reeglina ei panda fiskaalküsimusi rahvahääletusele, peamiselt seepärast et rahvahääletusel oma seisukoha väljendamiseks peaks rahval olema kogu vajaminev informatsioon küsimuse üle otsustamiseks. Oluline on ka tähele panna, et seda informatsiooni tuleb edastada viisil mis võimaldaks anda kas "jah" või "ei" vastuseid.Raskused võivad tekkida nii info edastamisel tervele valimisõiguslikule kogukonnale ning sellest infost arusaamisel valijaskonnas. Probleemi muudab keerulisemaks asjaolu, et näiteks mitte kõik Kreeka abiprogrammi elemendid ei ole veel täie kindlusega paigas. Kuidas kavatsetakse sellisel juhul valijaskonnale selgitada abiprogrammi sisu ning vältida populismi ja rahva hetkemeeleolude ning majandusraskuste koosmõju?
Ehkki Kreeka peamister George Papandreou on väitnud, et referendumi näol on tegemist Kreeka rahva kinnitusega, et jätkatakse euroalas ning et ollakse nõus abiprogrammiga, tuleb silmas pidada, et valijaskonnal on võimalik ka vastu hääletada. Sellisel juhul tekib küsimus, kui siduv on selline rahvahääletus Kreeka valitsusele ning kas rahvahääletuse negatiivne tulemus võib kaasa tuua Kreeka abiprogrammi mitterakendumise.
Palju on spekuleeritud võimaluse üle, et Kreeka võiks referendumi tulemusel euroalast välja astuda. See ei ole aga võimalik - nimelt ei näe Euroopa Liidu aluslepingud ette võimalust, et riik eurost loobuda võiks. Oma valuuta taas sisseviimine on aga võimalik juhul, kui riik vabatahtlikult Euroopa Liidust välja astub - sellisel juhul toimub see Euroopa Liidu aluslepingute muutmisena ning nõuab ratifitseerimisotsuseid kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides, sealhulgas Kreekas.Kreeka partneritele euroalas tähendab aga rahvahääletus seda, et nüüd on Kreeka kord olla solidaarne nendega, kes on nõus teda aitama. Kui Kreeka riigijuhtidel on võimalik keskenduda vaid Kreekale, siis euroala riikide juhtidel on vaja tegeleda riigivõlakriisiga euroalas. Hetkel saavad euroala päästepakettide kaudu abi Iirimaa ja Portugal ning Euroopa Keskpank on ostnud teisaselt turult Hispaania ning Itaalia riigivõlakirju.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Sõltumata Kreeka referendumi otsustest on vaja tagada euroala pankade piisav kapitaliseeritus ning nende võime laenu anda. Euroala riikide fiskaalpoliitika on vaja allutada senisest rangemale kontrollile, et Kreekas toimuv jääks erandlikuks näiteks.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 14 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele