14. veebruaril võttis Euroopa Parlament vastu raporti, mis reguleerib eurodes tehtavate kreeditkorralduste ja otsearvelduste tehnilisi nõudeid. Laiemale avalikkusele on ettevõtmine tuttavam koondnimetuse SEPA (Single European Payment Area) all. Tegu olulise sammuga ühtse siseturu, aga eriti igapäevaste kaardimaksete ja pangaülekannete korralduses, kirjutab eurosaadik Ivari Padar.
Olukord, kus iga riik rakendab oma süsteeme ja tariife, tekitab tarbijatele segadust. Senise korraga kaasnesid ka ootamatud ebameeldivused igapäevaelus. Lihtsaks näiteks on levinumate pangakaartide – VISA, MasterCard/Maestro – piiratud kasutusvõimalused Saksamaal, kus valdavalt on kasutusel oma maksekaardisüsteem.
Nagu ikka, juhtis raporti koostamise protsessi raportöör, kes sedakorda oli Soome konservatiiv. Ülejäänud fraktsioonid valisid variraportööri. Protsessi aluseks oli Euroopa Komisjoni ettepanek, mille põhjal algasid arutelud nii europarlamendis kui ka Euroopa Liidu nõukogus. Sügise alguseks formuleerisid viimased kaks omapoolse seisukoha ning siis istuti kolmekesi – parlament, komisjon, nõukogu – läbirääkimislaua taha. Kokkulepe sündis kaheteistkümnendal tunnil.Suured vaidlused käisid tarbijaid puudutavates küsimustes. Kuigi SEPA eesmärk on konkurentsi avamine, mis loogiliselt peaks kaasa tooma hindade languse, olid arutelu all isegi hinnatõusud. Eriarvamusi tekitas pangakonto numbrite pikkus: kõikjal hakkab kehtima IBAN-standard, mis tähendab numbrikombinatsiooni pikenemist.
Üleval oli küsimus, mis juhtub aastate eest sõlmitud otsekorraldusega kohalikule jahindusseltsile või pasunakoorile ehk kelle õlule laskub selle otsekorralduse vastavusse viimine SEPA standarditega. Kuna selliste mandaatide hulk on tohutu ning võis kindel olla eesootavates kohtuvaidlustes, jõuti lahenduseni, et toimivad mandaadid jäävad kehtima ning SEPA standardeid rakendatakse uutele lepingutele.
Olulise muudatusena surus parlament läbi ülemineku siseriiklikult BBAN-standardilt praegu veel rahvusvahelisele IBANile ning viimasega kaasas käivate BIC-koodide mittekohustuslikkusele lõpptarbija jaoks. Teisisõnu saavad inimesed mõne aasta vältel pärast SEPA rakendumist teha riigisiseseid ülekandeid juba tuttavas vormis ning pank on kohustatud vajadusel standardi IBAN-iks muutma. Tulevikus piisab raha ülekandmiseks vaid IBANist ning panga tunnuskood BIC pole enam kohustuslik. Tänu SEPA-le võivad kliendid, pangad ja ettevõtjad kuue aasta jooksul säästa hinnanguliselt kuni 123 miljardit eurot. SEPA rakendub 2014. aasta 1. veebruaril.
Autor: Ivari Padar, Vilja Kiisler
Seotud lood
Suurel osal tuleohutusülevaatuse kohuslastest on jätkuvalt ülevaatus tegemata. Päästeamet on viimasel ajal saatnud ettevõtetele hoiatusteateid. Foruse praktika näitab, et tihti pole ettevõtete juhid ja hoone haldjad kursis, millised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud ning mis regulaarsusega tuleb seadmeid kontrollida. Valdavalt on murekohad objektidel sarnased.
Enimloetud
1
“Aeg on sealmaal, et Eesti mehed võtavad ise asja kätte.“
Viimased uudised
Omanik kaebas Viimsi valla kohtusse
Hetkel kuum
“Aeg on sealmaal, et Eesti mehed võtavad ise asja kätte.“
Kas saab spekuleerida? Eksperdid selgitavad
Viis sammast, millele ambitsioon rajada
Tagasi Äripäeva esilehele