Miljardid sulavad hoiustes

On ütlematagi selge, et see tekitab dilemma: ostujõud langeb, kuna kaupade ja teenuste hinnad kerkivad varade hinnast kiiremini.

Vaatamata sellele, et hoiuste reaaltootlused on negatiivsed, on residentide hoiuste maht 9,8 miljardit eurot, mis on kõigi aegade rekord. Arenevatel turgudel, kaasa arvatud Balti riikides, on suurem osa klientide rahast hoiustesse paigutatud. Selle põhjuseks on peamiselt vähene kogemus teiste finantsinstrumentide kasutamisel. Lääneriikides on eri tüüpi finantsvaradesse investeeritud märksa suurem osa varadest. Varade viimine hoiusest teistesse konservatiivsetesse instrumentidesse on järk-järguline protsess. Praegu, kui hoiuste reaaltootlus on negatiivne, tuleks klientidel tõsiselt alternatiive kaaluda.

Lääne keskpankade aastane inflatsioonieesmärk on 2% ringis, kuid 20. sajandil on selle saavutanud vaid Šveits, kelle aastane inflatsioonimäär on 2,3%. Ülemaailmne keskmine inflatsioon on olnud 4,5%; Eesti viimase 15 aasta inflatsioon aga 5% kandis. Vaid nelja aasta eest olid inflatsiooninäitajad lausa üle 10%. Vaatamata iseseisvate keskpankade ajastule ning inflatsioonimeetmetele on inflatsioon ikka probleem. Inflatsioonirisk võib olla taas tõusmas, kuna keskpangad on majandusse viimastel majandusraskuste aastatel likviidsussüste teinud.

Keskpangad on püüdnud majandustegevust intressimäärade kärbete abil elavdada. Üldised intressimääratasemed on langenud ning koos nendega ka hoiuseintressid. Prognooside kohaselt püsivad intressimäärad veel mõnda aega madalal tasemel. Kui inflatsioon jätkuvalt kerkib ning intressimäärad püsivad madalal tasemel, siis muutub hoiustajate olukord üha täbaramaks.

Finantsinstrumentide valik on lai, ulatudes äärmiselt konservatiivsetest väga riskantseteni. Hoiustajad peaksid esimese võimalusena kaaluma intressipõhiseid instrumente, kuna aktsiate ja toorainete riskiprofiil võib paljude jaoks liialt kõrgeks osutuda. Finantsturgudel on ka lahendusi, mida peetakse isegi hoiustest turvalisemaks - nimelt valitsuste võlakirjad. Kuid arenenud valitsuste võlakirjade tootlus tasemed on hetkel siiski väga madalad, nt Saksa viieaastase riigivõlakirja aastane tootlus on praegu 0,77%. Valitsuste võlakirjade atraktiivsust vähendab ka tõsiasi, et enamik valitsuste eelarved on defitsiidis, mis tähendab võlakoorma suurenemist.

Ettevõtete võlakirjaturud on seevastu atraktiivsed. Pärast 2008. aasta majanduskriisi on enamik ettevõtteid suure osa laenudest tagasi maksnud, rahavood on positiivsed ning neil on suhteliselt suured puhvrid, mis on loomulikult mõjutanud ka laenuvõimet. Ehkki üldised intressitasemed on rekordmadalad, võib ettevõtete võlakirjade osas leida huvipakkuvaid võimalusi. Näiteks Soome meediaettevõtte Sanoma Oyj 2017. aasta lõpptähtajaga võlakirja tootlus on 4% ning Stora Enso samal aastal lõppeva võlakirja tootlus on 4,6%, mis on hoiustest kordades kõrgem.

Üha enam inimesi kasutab hoiustele asemel parema tootlusprofiiliga alternatiive, mille riskitase pole märkimisväärselt kõrgem, nagu ettevõtete võlakirjad. Neid alternatiive tasub kaaluda eriti praeguses investeerimiskeskkonnas, sest tootluste erinevus võib olla väga suur. Kõige lihtsam viis ettevõtete võlakirjadesse investeerida on fondide või investeerimisportfellide kaudu. Võlakirjaturgudega rohkem kursis olevad investorid, kellel on piisavalt kapitali, võivad võlakirju osta otse järelturgudelt.