Transpordiameti juht kiiruskaamera ees pidurdajatest: kõigega ei jõua tegeleda

Transpordiameti peadirektor Priit Sauk loodab tulevikus Eestis näha nii keskmise kiiruse kaameraid kui ka eravärvides patrullautosid, mis kontrollivad vastu sõitvate autode kiirust ning kindlustuse ja ülevaatuse kehtivust nõnda, et trahviteade jõuab enne kohale kui patustanud juht, aga näiteks kiiruskaamera ees põhjendamatult pidurdajatega vahetult tegelemist ta otstarbekaks ei pea.

Raadiosaates „Kuum tool“, kus Priit Sauk külalise toolil istus, tekkis arutelu selle üle, kas ajal, mil kiiruseületajatega tegeletakse üha laialdasemalt ja karmimalt, pole mitte vajalik pöörata tähelepanu ka näiteks neile juhtidele, kes kiiruskaamera ees hoo märgatavalt alla lubatu aeglustavad. Saatejuht esitas väite, et sellised juhid on juba aastaid olnud peamine põhjus, miks Tallinna–Tartu maanteel saab ühtlane liiklusvoog lõhutud ning tekivad kolonnid ja möödasõidud.

„Ma olen 200% nõus, et teatud liiklejad ehmatavad või püüavad olla nendes kohtades rohkem kui korralikud,“ ütles Sauk, kuid märkis siiski, et ta ei tähtsustaks seda üle. Ta soovitas olla niisuguste liiklejate suhtes andestav ja vajadusel muuta oma hoiakuid.

Transpordiameti juht leiab, et põhjendamatult pidurdajate muret võiks aidata lahendada see, kui asendada nn kohtkaamerad järk-järgult moodsamate meetoditega.

„Võib-olla tänane lahendus peaks olema hoopis selline, et iga liikleja teab, et iga vastutulev auto võib olla politseisõiduk, mille kaamera mõõdab sinu kiirust ning hindab ära, kas sul on kindlustus ja tehnoülevaatus olemas. Ja enne, kui koju jõuad, on tšekk juba arve peal. Ma arvan, et see parandaks oluliselt sellist tõmblemist ja ka kiiruskäitumist,“ rääkis Sauk.

Seda, et mõnikord politseipatrull kaamera lähistel liiklust jälgiks ning tugevalt aeglustajad kinni peaks ja nendega vestleks, Sauk mõistlikuks ei pea.

„Eesti riik on nii väike, et meil ei ole neid politseiametnikke, keda saata kaamera kõrvale nõu andma või koolitama. See peab tulema oluliselt varem, alates kodust ja autokoolist. Me ei jõua politseiametniku või ka kellegi teisega iga teistmoodi käituva liiklejani,“ põhjendas ta. „Kõigega ei jõua tegeleda.“

Saatejuht uuris veel, kas vähemalt siis, kui Eestis hakkavad kasutusele tulema keskmise kiiruse kaamerad, tuleks avalikkust eraldi harida, et keskmise kiiruse mõõtmise lõike ei kardetaks ning n-ö igaks juhuks lubatust aeglasemalt ei sõidetaks.

„Mõnes mõttes olen nõus, aga minu veendumus on jätkuvalt veidi enam sinnapoole, et kui liikleja käitub ohutult ja teiste suhtes andestavalt, siis ei ole see tema jaoks probleem,“ vastas Sauk. „Minu jaoks see ei ole probleem.“

Saates räägiti Eesti liikluse olukorrast ja kultuurist laiemalt. Alguses võeti jutuks hiljutised rasked õnnetused 2+2 maanteedel ning arutleti selle üle, milliseid järeldusi saab neist teha. Priit Sauki intervjueeris Karl-Eduard Salumäe.

Fotol Priit Sauk (autor Raul Mee)