• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 22.04.24, 14:49

Tallinki peakapten unistab, et neil on kümne aasta pärast lahendus, mis toob laevandusse murrangu

Tallink tähistab mais oma 35. sünnipäeva ja sel puhul rääkis Eesti lipulaeva laevateeninduse juht ja peakapten Tarvi-Carlos Tuulik Äripäeva raadio saates „Ettevõtte juubel“, milliseid rohetehnoloogiaid katsetatakse, et jalajälge vähendada.
Töö merel on peakapten Tarvi-Carlos Tuuliku sõnul väga mugav. Tallinkis on selline graafik, et tööl ollakse kaks nädalat ja siis kohe puhatakse ka otsa kaks nädalat.
  • Töö merel on peakapten Tarvi-Carlos Tuuliku sõnul väga mugav. Tallinkis on selline graafik, et tööl ollakse kaks nädalat ja siis kohe puhatakse ka otsa kaks nädalat. Foto: Raul Mee
Tuulik loetles, et fossiilkütustele otsitakse alternatiive, katsetades vesinikkütust ja samuti on töös projekt laeva pardal süsinikuheite kinni püüdmiseks. Kuna aga turvalisus on laeval alati kõige tähtsam, siis tuleb uusi tehnoloogiaid enne kasutuselevõttu väga põhjalikult testida.
„Täna ei ole veel olemas sellist CO2 kinni püüdmise seadet, mis sobiks ka laevadele ja merevee tingimustesse. Maismaa tööstussektoris on need lahendused juba olemas, aga need ei sobi laevadele – neid tuleb edasi arendada ja Tallink piloteerib ka süsiniku kinni püüdmisega laevadel,“ märkis Tuulik.
Tallink tegeleb ise, aga ka koos ülikoolidega paljude erinevate rohetehnoloogiate arendamisega. „Põnev teema on ka purjed nagu vanasti – oleme purjeidki juba katsetanud. Kui inimesed lepivad näiteks sellega, et purjelaev läheb Indiasse tee järele ja toob toodangu siia Eestisse, aga veidi pikema aja pärast, kui seni,“ kommenteeris peakapten.
Ta lisas, et tegu ei ole naljaga ja Tallinki laevadel on juba testitud tänapäevaseid hiiglaslikke purjeid, tõsi, purjed ja tuul ei ole ainus energiaallikas sel juhul, aga purjedega saab keskkonna jalajälge vähendava lisaefekti. „2025. aastaks peab Tallink vähendama süsiniku intensiivsust oma laevadel 5%, seega peame juba õige pea hakkama lisama kas biokütust või kasutama tuule alternatiivenergiat,“ tutvustas Tuulik uut regulatsiooni.
Peakapten rääkis saates muus seas ka seda, et Läänemerd reostavad kõige enam põllumajandussektoris kasutatavad lämmastikväetised, mis põhjavee kaudu Läänemerre imbuvad ja reostunud põhjavesi tekitab suviti ka mürgiste sinivetikate teket.
Saates tuleb muude teemade hulgas lisaks juttu Tuuliku enda kapteniks saamise soovist juba lasteaias ning sellest, kas meremeheks või -naiseks ihkavad noored saada praegugi. Tallink korraldab 26. aprillil reisilaeval Baltic Queen ka noortele karjääripäeva, kuhu oodatakse ametiga tutvuma sadu huvilisi.
Saadet juhib Annika Kald.
Tallinki peakapten unistab, et neil on kümne aasta pärast lahendus, mis toob laevandusse murrangu
00:00

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 27.06.24, 14:15
Milline on ettevõtte roll riigikaitses? Coop Pank: reservisti palga säilitamine on hea algus
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele