Pensionifondide juht näeb praegu kolmanda samba sissemaksehetke

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega tõuseb keskmine vanaduspension 1. aprillist 5,7 protsenti, 817 euroni.

Omal ajal jätsid pensionifondid objektiivsetel ja mitte nii objektiivsetel põhjustel tulevastele pensionäridele halva järelmaitse, mis paljudel ikka veel alles on, kuigi enam kui kahekümne aastaga on palju muutunud, arutleb börsitoimetaja Dmitri Fefilov.

Kui pensionikoguja tõstab oma teise samba sissemakse 6%ni, siis peaks olema garanteeritud pensionieaks kogutud summa jõudmine miljoni euroni, aga selleks hetkeks ei ole see piisav hulk raha, ütles LHV Varahalduse endine fondijuht ja nüüd FinanceEstonia kogumispensioni töögrupi juht Joel Kukemelk.

Ainuüksi riiklikust pensionist elamise väljavaated halvenevad iga aastaga. II ja III sambal on potentsiaali seda pinget leevendada, kuid ka need alternatiivid vajavad tugevdamist. Füüsiline kuld võib selles aidata, kirjutab Äripäeva börsiajakirjanik Dmitri Fefilov.

Kestlik elustiil ei ole juhuslike väikeste valikute jada, vaid otsus – ja oma olemuselt maatriks. See on kui tihe võrgustik, kus iga lüli – üksikisik, ettevõte või riiklik regulaator – toetab teisi ja kujundab ühist tulevikku. Kui üks lüli jääb passiivseks, nõrgeneb kogu süsteem. Kui aga kõik liiguvad samas suunas, tekib ring, mis hoiab muutuse elus ja edasi viivana.