Juubel: Eestis arendatav tootmistarkvara ProdMaster kasvab koos kasutajatega

Mööblitootja Neiser on Usesofti klient olnud üle 10 aasta ning nad kasutavad ProdMasteri põhifunktsioonile lisaks igakuiseid algandmeid palgaarvestuseks ja mitmeteks finantsaruanneteks. Ettevõtte finantsjuht Maris Orumets kiidab, et kõik arendustööd on alati vastanud tellija soovidele ning tehtud eritellimusel. “Prodmasteri lisarakendused teevad meie töö mugavaks,” lisab ta.Tootmise, transpordi ja hulgikaubandusega tegelev TAD Logistics OÜ on kasutanud Prodmasterit seitse aastat ning juhataja Egert Ispert ütleb Usesofti operatiivse klienditoe ning programmi paindlikkuse ja lihtsuse kohta samuti ainult kiidusõnu. “Oleme aastate jooksul kasvanud kordades ja tootmistarkvara on meile kogu selle aja olnud kindlaks toeks,” sõnab ta. “Prodmaster on tõesti ideaalne lahendus väikestele ja keskmise suurusega tootmisettevõtetele.”“Prodmaster on olnud oluliseks töövahendiks, aitamaks kaasa meie ettevõtte kiirele arengule,” ütleb metalliettevõtte Cutform tootmisjuht Janek Võsumägi. “Programmil on tähtis roll meie erinevates üksustes ühtse süsteemi arendamisel ja töö lihtsustamisel.”Ühtekokku on eelkõige väiksematele ja keskmise suurusega tootmisettevõtete tootmisressursside haldmiseks ja planeerimiseks mõeldud majandustarkvaral ProdMaster üle 200 kasutaja. Eesti- ja ingliskeelne lahendus ühendab endas ostu-, müügi-, tootmis- ja laomooduli ning on lihtsasti liidestatav näiteks tarkvaradega Hansa Financials, SAF, Directo ja EDI.ProdMasteri arendust on toetanud ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus."

Leping Autodeskiga ja oma toodete arendamine

Äritarkvaralahendustele keskendunud Usesoft AS sai alguse 1991. aastal, kui kolm Tallinna Tehnikaülikooli vilistlast Erik Uibo, Alar Eelmäe ja Urmas Siitan tulid ideele ühine ettevõtte asutada. Kuna kõik kolm olid seni töötanud IT-valdkonnas, polnud tulevase firma tegevusala üle vaja pikalt mõelda. “Kuigi olime kõik tegelikult varasemalt tarkvara poole peal toimetanud, alustasime hoopis riistvara ja arvutite müügiga. Tollal ei mõelnudki eraisikud ega ettevõtted tarkvaraarendamisele, sest standardvarustuses olev Excel oli iseenesest juba midagi enneolematut,” muigavad mehed.Riistvaraga tegelemise kõrvalt nähti ühtäkki potentsiaali Autodeski keerukas projekteerimisprogrammis AutoCAD. “Tundus, et selle esindamine võiks olla tulemuslik, sest seda tarkvara iseseisvalt juba selgeks ei õppinud,” ütleb Erik Uibo, meenutades, et läbirääkimistelt Autodeskiga on sealsete juhtide põhimureks, et miks kõik kolm Balti riiki küll ühte keelt ei räägi. Igatahes sai Usesoftist Autodeski tarkvara edasimüüja ja ametlik koolituskeskus (Authorized Autodesk Training Center) ning ühtkokku on aastate jooksul meil koolitusel käinud juba ligi 10 000 osalejat.