Ringmajandus kui uus megatrend?

Helsingis toimunud esimesel Maailma Ringmajanduse Foorumil tutvustati Euroopa Keskkonnaagentuuri raportit, mis toob välja tänase tarbimise valukohad. Tooda rohkem! Tarbi kiiremini! Viska minema! Korda ja kiirenda! Teisisõnu esitleti ülevaadet tohutust ressursside raiskamisest. Ringmajanduse idee on aga vähendada ebaratsionaalset tarbimist ja ressursikasutust, et seeläbi tõsta toodete väärtust võimalikult kõrgele ja võimalikult pikaks ajaks. Et neid oleks võimalik kokku koguda, parandada, uuendada ja taaskasutusse võtta.Praegu domineerib enamikus valdkondades lineaarse majanduse “tooda-kasuta-hülga” mudel, mis on mugav, lihtne ja pealiskaudsel vaatlusel ka odav. Tegelikult on see hirmuäratavalt tupiklik lähenemine. Näide: olen sõitnud oma autoga varsti 11 aastat, aga tean ettevõtteid, kes vahetavad tänu liisinguperioodi mugavusele kogu autopargi välja iga kolme aasta tagant. Ehk samal perioodil on nad ostnud juba kolm uut autot. Auto kaalub umbes 2 tonni ehk kiire arvutis ütleb, et üks inimene, kümme aastat ja 6 tonni materjale. Ainult auto. Milline materjalikulu?!

Peaaegu 50% toidukaubandusega seotud prügist on transpordipakend – kartongist, puidust, plastist ühekordsed kastid ja ümbrised. Ja enamik tõesti ainult üheks korraks kasutamiseks. Kuigi neid pakendeid kogutakse kokku, on nende ümbertöötlemine uueks tooteks ikkagi äärmiselt ressursimahukas.Aga Eestis on juba olemas väga efektiivselt toimiv hea ringmajanduse näide. Rohkem kui  90% pandiga joogipudelite pakenditest jõuab ringlusse tagasi. Klaas läheb korduskasutusse, plast ja metall töödeldakse ümber. See on suurepärane näide efektiivsusest, vastutusest ja motivatsioonist. Ettevõtjad on loonud motiveeritud süsteemi, riik on loonud soodustatud keskkonna maksuvabastuse näol ja asi toimib.Miks mujal selliseid süsteeme ei kasutata? Miks me ei loo efektiivseid süsteeme prügi sorteerimiseks ja taaskasutatavate materjalide kogumiseks? See eeldab muidugi pakendite suurt standardiseerimist, mis läheb vastuollu ettevõtete turundusosakonna ideega olla eristuvad. Kui kaugele standardiseerimisega peaks minema? Elektripistikud, mobiililaadijad, pirnisoklid, kaubaalused, merekonteinerid on kõik standardiseeritud. Ka piima- ja mahlapakid on standardiseeritud, mis võimaldab tootmisel ja tarneahelatel olla efektiivsem.Suur põhjus muutuste tagasihoidmisel on mugavus ja suure pildi vastutuse puudus. Tootja tahab võimalikult efektiivselt ja efektselt tooted teele saata. Tarbija tahab võimalikult mugavalt tooted kätte saada ja tarbida. Keegi ei taha rohkem pingutada ja vaadatakse ainult oma mätta otsast. Ja kogu selle loo maksab lõpuks kinni lõpptarbija.

Materjali jäätmete käitlemise hierarhias on kolm taset:1.  Esimene prioriteet on vältida. Kui kriitiliselt vajame üksiktooteid koondavat multipakendit?2. Teine prioriteet on korduskasutada. Suurepäraselt toimiv näide on klaaspudelite ringlus või korduskasutatav plastist taara, mis teeb üle 150 ringi eluaja jooksul.3. Kolmas prioriteet on taaskasutada ehk ümbertöödelda. Näiteks kogu ühekordse pakendi kasutamine materjalina uute toodete tootmiseks.Esimene võimalus on osapoolte kokkulepe, milline on efektiivseim ja loodussäästlikem viis tarneahelas tegutseda. See võib aga jääda erinevate osapoolte motivatsiooni taha. Teine variant on ergutada või stimuleerida ehk tekitada mingit laadi kohustus.Usun enim kombinatsiooni motivatsioonist ja stimulatsioonist. Vanaviisi tegutsemist suurtes süsteemides pole võimalik muuta mõistlikult lühikese aja jooksul. See omakorda tähendab vajadust selliste tingimuste loomeks, mille järgi harjumuspõhiselt toimetada enam ei saa. Mis omakorda tähendab uusi seadusi, konkreetseid kokkuleppeid, vajadusel ka makse lineaarmajanduse pidurdamiseks.Ringmajandus tundub tõesti olevat hoopis konkreetsem projekt või liikumine, kui lihtsalt hajus ja laialivalguv termin jätkusuutlikkus. Kui vaid ettevõtjatel, tarbijatel ja riigijuhtidel jätkuks julgust, tarkust ja pealehakkamist jõulisemalt tegutseda!Mõelgem, kui lihtne oleks vähendada rekkade sõidetud kilomeetreid, prügiga täidetud kilekottide arvu või prügimägede kõrgust, kui võtaksime ringmajandust tõsiselt ning annaksime renditeenustele, jagatud tarneahelatele ja korduskasutust soosivatele ärimudelitele suurema tõuke?