EASi ekspordinõunik: Prantsuse turg on avatud nii idudele, ehitusele kui ka IT-le

Artikkel

- Sisuturundus
- Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus: [email protected]
- 23. oktoober 2020 kell 8:46
Kuula
EASi ekspordinõunik: Prantsuse turg on avatud nii idudele, ehitusele kui ka IT-le
EASi ekspordinõunik aitab neid Eesti ettevõtteid, kes soovivad tulla oma toote või teenusega Prantsusmaa turule.Foto: EAS
Prantsusmaal tuntakse Eestit hea digikultuuri poolest. Millised on aga olulised sektorid ja võimalused Eesti ettevõtjatele, kes soovivad oma teenuse või tootega minna Prantsusmaa turule? EASi Prantsusmaa ekspordinõunik Kristiina Kalda selgitab, et võimalusi on palju nii ehituses, toiduainetööstuses, IT-sektoris, taristuprojektides kui ka mujal.
Kalda sõnul on koroonakriis Prantsusmaale oma jälje jätnud ning ka hetkel on olukord ebastabiilne. „Samas on valitsus panustanud majandusse massiivsete taastusmeetmetega, tänu millele võib loota, et majanduslangus tuleb oodatust väiksem,“ rääkis Kalda.
Prantsusmaal pool elu
Kristiina Kalda, kes on töötanud mitmete Prantsuse ettevõtetega ning kes praegu töötab EASis Prantsuse ekspordinõunikuna, aitab neid Eesti ettevõtteid, kes soovivad tulla oma toote või teenusega Prantsusmaa turule. Nõustamisel annab ta ettevõtetele üldist infot sealse turu, messide, kontaktide jms kohta. Näiteks ettevõttele, kes soovib tulla turule ökoloogiste toiduainetega, on vajalikud kontaktid kohalike ökopoodide kettide- ning maaletoojatega, samuti teadmised laiemate tendentside ja tarbimisharjumuste kohta.
EASi pakutav ekspordipartneri otsing, on sisuliselt uste avamise teenus. See tähendab, et ettevõttega lepitakse kokku, millist tüüpi koostööpartnereid nad sihtturul otsivad ja seejärel valitakse välja ettevõtted, kellele läheneda. „Mina võtan nendega ise esimest korda ühendust, eelistatavalt telefoni teel, tutvustan Eesti ettevõtte toodet või teenust ja lepin kokku kohtumised, aga hinnaläbirääkimised ja muud detailid jäävad ettevõttel endal edaspidiseks arutada.ˮ Kogu selle juurde käib veel ka äriüritustel osalemine ja kontaktvõrgustiku laiendamine.
„Kindlasti soovitan ettevõttel teha korralik kodutöö. Ekspordipartnereid otsima hakates on hea valmistada kohe alguses ette prantsuskeelne presentatsioon või onepager, mis võtab kokku kogu olulisema info, mida on tarvis teada. Väga suur pluss on muidugi ka see, kui ka kodulehte saab lugeda prantsuse keeles. Teiste riikide referentsid on samuti igati kasulikud"
Prantsusmaa ekspordinõunik Kristiina Kalda
Koostöös saatkonna ja erinevate liitudega (nt. Eesti Puitmajaliit, Ehitusmaterjalide Liit, ITL jt) korraldatakse kohapeal äridiplomaatia üritusi. „2019. aasta novembris oli teada, et Eesti president tuleb erinevate sündmuste pärast Pariisi. Plaanisime presidendiga kaasa ka äridelegatsiooni. Viimastel aastatel on Prantsusmaal päevakorral olev teema digitaliseerimine ja seda eriti tervisevaldkonnas, kus pakutavad e-teenused on momendil väga killustunud. Palju on erasektori lahendusi, aga nüüd on ka riik otsustanud õla alla panna eesmärgiga luua 2022. aastaks üleriigiline e-tervise süsteem. Sellest lähtudes korraldasime e-tervise valdkonnas suure ürituse, mille lõpusõnad ütleski Kersti Kaljulaid. Üritusel esinesid näiteks Geenivaramu, sotsiaalministeeriumi esindaja ning ettevõtete Cybernetica ja Helmes esindajad.“
Kristiina ütleb, et sellised üritused on Eesti jaoks olulised ühelt poolt mainekujunduse tõttu, aga eriti palju rõhku pannakse sündmustele, millel oleks ka konkreetne väljund – et Eesti ettevõtted saaksid neil aktiivselt osaleda ja uusi kontakte luua, mis omakorda viiksid reaalsete lepinguteni
Digiteemad, keskkond ja toiduainetööstus
Prantsuse praegusel valitsusel on suur eesmärk viia digitaliseerimine järgmisele tasemele: selleks on loodud tegevusprogramm, et digitaliseerida kogu avalik sektor.
Selle aasta veebruaris kuuluti välja ka jätkusuutliku linna strateegia, kus on sätestatud, et kõik tulevased avalikud hooned peavad alates 2022. aastast olema ehitatud vähemalt 50% ulatuses puidust või mingist muust looduslikust materjalist. „See on päris suur samm, aga puitmajade ehitamise tendents on juba mitu aastat olnud korralikul tõusuteel. Samuti on valmimas mitmeid puidust kõrghooneid, mis on uus trend. Ka 2024. aasta Pariisi Olümpiamängude sportlaste küla ehitamise üks algsetest nõuetest oli see, et 60% peab olema ehitatud puidust. See nõue on juba paberil täidetud, sest paljud hankel osalejad tulid välja omapäraste puitlahendustega.ˮ
Kristiina tõstab esile veel Pariisi uute metrooliinide ehitamist – ehitamisel on 200 kilomeetrit uusi metrooliine, mis tähendab, et kahekordistatakse seda, mis juba olemas on. „See on praegu üks Euroopa suurimaid taristuprojekte, mis maksab 35 miljardit eurot. Kõik suuremad Prantsuse ettevõtted, kes tegelevad infrastruktuuriga, on selle projektiga seotud. Eesti ettevõtted selles projektis otseselt ilmselt kaasa lüüa ei saa, küll aga omab see kaudset positiivset mõju, kuna paljud kohalikud ehitusettevõtted ja ka paljud inseneribürood on asjaga seotud, siis jääb neil teistes projektides võimekust puudu.ˮ
Kristiina ütleb, et metrooliinide ehitamises saavad kaasa lüüa ka näiteks IT-ettevõtted. Ta toob näite ettevõttest Datel, kelle tarkvara võimaldab monitoorida infrastruktuuri satelliidiandmete abil. Reaalne vajadus sellise süsteemi järele on olemas.
Eesti toit prantsuse gurmaanidele
Prantsuse toiduaineturg on Kristiina arvates keeruline, sest prantslased tunnevad toidumaailma hästi ja neil on omad kindlad eelistused. „Suur tõus on olnud mahetoodete tarbimises ja siin on hea võimalus ka Eesti ettevõtetel. Pigem soovitan proovida müüa tooteid näiteks ökopoodides, mitte suurtes hinnatundlikes supermarketites.ˮ
Eesti toiduainete tootjad Pariisis „Taste Estonia“ mainekujundusürituse raames aastal 2018.Foto: EAS
Kristiina selgitab, et toiduainetööstuse puhul tuleb teha tööd ka mainekujundusega, et näidata Eesti puhast loodust. Ta toob hea näite Kuressaare ettevõttest Lahhentagge, kes sai oma Kuressaare kuusetooniku müügile kõige mainekamasse Prantsuse gurmeepoodi „La Grande Epicerie“. „Sellisesse gurmeepoodi pääsemine on eksklusiivne võimalus ja Lahhentaggel oli toote taga väga tugev taustalugu, mida nad ka eri kanalites jagasid. Nimelt taaskasutasid nad oma tootes Kuressaare linna jõulukuuske. Selles loos on üksi juba keskkonnasäästlikkusel suur roll.ˮ Õpetlik osa on see, et toode peab küll olema hea, aga inimesi kõnetab paljuski ka toote taustalugu. See on Prantsuse toiduainetööstuse puhul võtmekoht.
Edulood ja eripärad
Üheks Eesti edulooks võib kindlasti lugeda Bolti, kes on Prantsusmaal tugevasti kanda kinnitanud, pakkudes teenust nii Pariisis kui ka Lyonis. Puiduvaldkonnast on Prantsusmaa turul väga edukad näiteks Thermory, aga ka Palmako ja Lasita Maja. Viimasel kahel on Prantsusmaal oma agendid, kes räägivad prantsuse keelt – Kristiina ütleb, et mõnda aega ja kohati saab hakkama ka inglise keeles, aga kindlasti on parem osata prantsuse keelt.
Kristiina selgitab, et prantslastega suheldes on veidi rohkem rõhku emotsionaalsel aspektil. „Toode või teenus ei pea olema tingimata ainult parima hinna ja kvaliteedi suhtega, vaid inimestel peab tekkima hea omavaheline klapp, mis on prantslaste jaoks tähtis. Oluline on ka small talk ja silmas tuleb pidada seda, et meili teel ei pruugi tihtipeale vastust saada – parem on helistada,ˮ jagab Kristiina nõuandeid.
Mis aga ei käi ehk nii palju idufirmade ja tehnoloogiaettevõtete kohta, vaid on omasem klassikalistele organisatsioonidele, on Kristiina sõnul hierarhia, mistõttu võib mõnikord asjaajamine venida. „Siis ongi tähtis leida üles ettevõttes see inimene, kes otsuseid teeb ja parem on, kui info liigub ülevalt alla, mitte vastupidi.ˮ
Prantslased armastavad käia ka pikkadel lõunapausidel. „See ei käi mõistagi kõigi kohta, aga mina näiteks töökõnesid kella 12 ja 14 vahel ei tee. Pariis on muidugi metropol ja siin käivad asjad teistmoodi, aga see suuresti olenebki piirkonnast.ˮ
Kuidas on olukorda muutunud COVID-19 seotud kriis?
Kalda sõnul oli märtsis ja aprillis Prantsusmaal majanduses oluline seisak. Tänaseks on majandustegevus taastunud, kuid paljudes valdkondades on tellimused ajas edasi nihkunud.
Septembris teatas valitsus ametlikult 100 miljardi suurusest majanduse taastamise fondist „France Relance“, millest näiteks 15 miljardi eurot panustatakse tööstusinnovatsiooni, töötleva tööstuse moderniseerimisesse ning tootmise Prantsusmaale tagasi toomisesse. Samuti on suur rõhk keskkonnal kuhu panustatakse 30 miljardit eurot.
„Kriisi algusest peale on valitsus kinnitanud, et on valmis astuma tugevaid samme selleks, et kindlustada tulevikus kohalik tootmine esmatähtsates valdkondades. Siinkohal ei mõelda mitte ainult toidu- ja kaitsetööstust, vaid ka meditsiinivaldkonda, milles ollakse liialt sõltuvad Hiinast,“ selgitas Kalda ning lisas, et räägitakse ka laiemas mastaabis Euroopa-sisesest tootmisest ning Euroopa toodete eelistamisest. See trend võib omada ka positiivset mõju Eesti ettevõtetele.
Soovitused ettevõttele, kes soovivad tulla Prantsuse turule
„Kindlasti soovitan ettevõttel teha korralik kodutöö. Ekspordipartnereid otsima hakates on hea valmistada kohe alguses ette prantsuskeelne presentatsioon või onepager, mis võtab kokku kogu olulisema info, mida on tarvis teada. Väga suur pluss on muidugi ka see, kui ka kodulehte saab lugeda prantsuse keeles. Teiste riikide referentsid on samuti igati kasulikud,ˮ ütleb Kristiina.
„Kui ma hakkan potentsiaalseid koostööpartnereid otsima, siis on väga oluline, et saaksime Eesti ettevõttega tihedat koostööd teha, et võimalike partneritega kiiresti suhelda. Momendil on küll reisimine raskendatud, kuid nö. tavakontekstis, kui vähegi võimalik, soovitan kindlasti kohapeale kohtuma tulla – neile ettevõtetele, kes on seda teinud, on see tublisti kasuks tulnud. Samuti tuleb pidevalt kätt pulsil hoida, et suhtlus ei katkeks,ˮ soovitab Kristiina.
Lisaks Prantsusmaale töötavad EASi ekspordinõunikud veel 13 riigis – kõikide kontaktid leiab EASi kodulehelt.
29. oktoobril toimub ekspordikonverents “Made in Estonia”, mida saab tänavu jälgida ka otseülekande vahendusel. Konverentsil teevad ülevaate teevad ülevaate Soome, Saksamaa, Rootsi, Hiina, Norra ja USA turul toimuvast EASi ekspordinõunikud. Oma kogemusi jagavad Eesti eksportöörid ning fookuses on storytelling.
Projekti kaasrahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi vahenditest.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- ETTEVÕTLUSE ARENDAMISE SA
Hetkel kuum