Kivi annab interjöörile näo

Tellisplaate, nagu ka telliseid saab kasutada nii interjööris kui ka välistingimustes. Need sobivad siseseinte ja küttekollete pindade ning välisfassaadide katmiseks. Sisekujundaja Egerta Laine sõnul võib tellis näiteks magamistoas siiski liiga külma materjalina tunduda, ent alati on erandeid. Tellise plussiks on see, et seda ei tule palju hooldada, kirjutab 23. aprillil ilmunud Äripäeva ajakiri Sisustaja.

“Igal tellisel on oma nägu ja olemus ning neist õhkub soojust, turvalisust, lähedust ja usaldust,” ütleb Evelyn Parv, Wienerberger ASi turunduse ja kommunikatsiooni koordinaator. “Olenemata projektist, kus neid kasutatakse, olgu siseruumides või väljas, linnas või maal, korteris või ühepereelamus, muudavad nad iga projekti eriliseks ja omanäoliseks.” 

Tellisest seina soovitab Egerta töödelda, karestada, lihvida, õhukese krohvi või segukihiga katta või värvida. “Mina isiklikult olen suur valgeks värvitud tellisseina fänn. See on muide imehea ja kiire lahendus, kui kodus on näiteks punane soojamüür. Kui see valgeks võõbata, saab elamine hoopis uue ilme,” räägib kujundaja. Ka Parve sõnul on küttekolle oluline sisustuselement ning turul olevate telliste valik on nii lai, et erinäolise sisekujunduslahenduse saab teostada vastavalt kodu arhitektuurile.

Tellissein sobib hästi kokku moodsama ja minimalistlikuma mööbliga, aga samas võib sellega luua ka mõnusaid maakodu stiilis interjööre. Samuti sobib tellissein köögitasapinna taustaks. “Siin tasub läbi mõelda, et ehk oleks mõistlik siiski sein veel omakorda klaasiga katta, sest rasvaplekkide kättesaamine kivist on väga keeruline, kui mitte võimatu,” nendib Egerta.Et karmi kiviseina pehmendada, soovitab kujundaja selle kõrval kasutada puitu, näiteks puitpõrandat või puitmööblit. Samas sobib punakat tooni tellissein väga hästi kokku valgega – valge või hele mööbel, valge sein kõrval.

“Äärmiselt mõjus ja nauditav jääb kivi, millel on ajavaod sees – pisut kulunud, luitunud, ehk isegi mõni tükikene väljas, või ei ole kivide vahed korralikult vuugitud,” sõnab kujundaja. “Las nii olla, ongi isikupärasem ja erinev.”

Materjalina on keraamiline plaat lihtsalt hooldatav materjal ja pealegi äärmiselt kulumis- ja niiskuskindel, ent kujundaja hoiatab, et see võib jääda libe ja kõva ning vaatamata küttele ka külm jala all. “Eestis seda väga palju ei praktiseerita, aga minu jaoks on suurimaks üllatuseks olnud see, et keraamiliste plaatidega kaetakse elutoa põrand,” sõnab Egerta ja lisab, et juhul kui see ära tüütab, on sellise põranda väljavahetamine äärmiselt töömahukas.

Keraamiline plaat on hea valik, kui on soov tekitada betoon- või kivipõranda efekti. “Olen kohanud ka sisekujunduslahendusi, kus põrandat katab puitimitatsiooniga keraamiline plaat,” räägib ta. “Suur värvide ja mustrite valik annab võimaluse ka kõige erilisematel unistustel teoks saada.”

Mustrites on paeluvad näiteks geomeetrilised kujundid, mis Egerta sõnul ei ole liialt domineerivad, kuid samas loovad teistmoodi ja põneva efekti. “Viimasel ajal on populaarseks muutunud ka Vahemere mustrid, aga nendega peaks olema ettevaatlik,” räägib ta. “Oma intensiivsuse tõttu ei tohiks neid liialt palju kokku panna ja kui näiteks põrand on kaetud selliste plaatidega, jäägu muu interjöör tagasihoidlikumaks.”

Ühe nipina soovitab Egerta kasutada pesemisruumides puitimitatsiooniga põrandaplaate. “Esikust või magamistoast vannituppa astudes ei ole põrandakatte üleminek sellisel juhul liialt kontrastne.”

Põnevate värvitoonide ja paeluvate intensiivsete mustrite valikul tasub siiski jääda tagasihoidlikuks – kahju oleks, kui värviline plaat paari aasta möödudes ära väsitaks ja seetõttu tülikaks muutuks. Pigem kasutada vahvat kivi elava aktsendina.