Harjumaa kui Eesti suurima maakonna parim palgamaksja tasus töö eest keskmiselt 8412 eurot kuus.

- Harjumaa parima palgaga ettevõtet juhib aastaid Elev Eks.
- Foto: Raul Mee
Sellist palka suutis maksta Rae vallas tegutsev rahvusvahelise kontserni Eesti ettevõte, mis vahendab näiteks rull-laagreid, tööstustihendeid, seisundiseire süsteeme ja jõuülekandelahendusi.
Värske Palga TOPi kogu Eesti kohta leiad
siit.
Suurettevõtetest ehk 100 ja enama töötajaga firmadest osutusid Harjumaa edukaimateks Lennuliiklusteeninduse AS, Tamro Eesti ja Würth.
Olgu ära märgitud, et Harjumaa parimate palgamaksjate hulgast arvasime välja Tallinna registreeritud ettevõtted.
Edetabelis on kokku 2376 ettevõtet.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Edetabelis üle 300 firma!
Järvamaa parimate palgamaksjate edetabeli esimene ettevõte maksis töötajale keskmiselt üle 3400 euro kuus. Seda on selgelt rohkem, kui sai ettevõtte ainuke juhatuse liige.
Edetabelis üle 300 firma!
Jõgevamaa parimate palgamaksjate edetabeli võitis tänavu ettevõte, kes tegelikult teeb suure osa tööst hoopis Soomes.
Edetabelis üle 1000 firma!
Ida-Virumaa parimate palgamaksjate edetabeli esimene ettevõte maksis keskmiselt üle 5000 euro suurust kuupalka, järgmise kahe ettevõtte keskmine töötasu oli üle 3000 euro.
Edetabelis 640 firmat!
Lääne-Virumaa ettevõtete palga TOPi esikolmikus on ainult ehitusfirmad, kes tegutsevad Skandinaavias. Kõrget palka suudavad oma töötajatele maksta ka pere- ja hambaarstid.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.