Miks vaatavad Eesti ja Leedu investorid Läti kinnisvaraturu poole?

Riiki voolanud kapitali geograafiline päritolu on seejuures päris märkimisväärne. Läti Investeerimis- ja Arenguagentuuri andmetel on suurim investeeringute lähteriik olnud Leedu, mille investorid panustasid eelmisel aastal Lätti 401,7 miljonit eurot, edestades selliseid riike nagu Holland, Saksamaa ja Austria. Eesti investorite panus möödunud aastal jäi 10 miljoni euro juurde. Samas on Eesti ettevõtjad eelnevate aastate peale kokku olnud ühed suurimad just Riia majandusse investeerijad, tuues Läti pealinna 2026. aasta alguse aastate akumuleeritud investeeringute mahuna kokku üle 803 miljoni euro.

Läti kinnisvarahinnad on viimase aasta jooksul tõusnud ligikaudu 9% ning 2026. aasta prognoosid viitavad jätkuvale kasvule 4–7%. Lätis on palgakasv umbes 6% aastas ning töötus püsib 7% tasemel või sellest madalamal, toetades üürnike ja ostjate nõudlust nii elukondliku kui ka ärikinnisvara segmendis. Euribori langus 2023. aasta tipptasemelt on olnud peamine uue kinnisvara nõudluse käivitaja, tuues reaalsed intressimäärad nulli lähedale ning laiendades laenule kvalifitseeruvate ostjate ja üürnike ringi.

Riia struktuurne investeerimisargument põhineb püsival hinnavahel võrreldes teiste Balti pealinnadega. Lords LB Special Fund V investeeringute juht Igors Daņilovs selgitas, et Riia turuprofiili iseloomustab praegu tasakaalustatud kasv, mis on strateegiliste investorite jaoks kriitilise tähtsusega tegur. „Eluasemete hinnatõus püsib mõõdukas. Oluline eelis on suhteline hinnatase: Riia on endiselt 30–40% soodsam kui Tallinn või Vilnius, pakkudes madalamat sisenemisläve ja märkimisväärset potentsiaali pikaajaliseks väärtuse kasvuks,“ sõnas Danilovs.

Ta lisas, et tegelikult on veel üks oluline näitaja, mis aitab selgitada Riia kasutamata potentsiaali ulatust. “2025. aasta alguses moodustasid Läti tasumata eluasemelaenud vaid 13% SKP-st, samal ajal kui Leedus oli see näitaja 17% ja Eestis 31%. Turg, kus laenukoormus jääb alla poole euroala keskmisest, sissetulekud taastuvad ning eluasemepuudujääk on struktuurne, ei püsi tavaliselt lõputult alahinnatuna,” märkis Danilovs.

Institutsionaalse kapitali jaoks peitub vahetum võimalus Riia ärikinnisvaraturul. Nõudlus A-klassi büroopindade järele on mitme aasta jooksul olnud äärmiselt tugev ning linna sertifitseeritud ja kaasaegsete büroohoonete maht on Vilniuse ja Tallinnaga võrreldes endiselt piiratud. See, et üks suurimaid Jaapani tehnoloogiaettevõtteid Epson valis Riia oma Euroopa äriteenuste keskuse asukohaks, illustreerib laiemat muutust: rahvusvahelised üürnikud käsitlevad Riiat usutava alternatiivina teiste Balti pealinnade kõrval, mitte ei eelista automaatselt teisi turge.

Läti juhtiva kinnisvaraagentuuri Latio andmetel näitab Riia elukondlik kinnisvaraturg elutervet liikumist: tehingumahud on stabiilsed ning uusarenduste keskmised hinnad lähenevad kesksetes asukohtades 3000–3500 eurole ruutmeetri kohta. “Turg ei ole üle kuumenenud, kuna me ei näe elukondlikus segmendis spekulatiivset ehitustegevust ega vakantsuse järsku kasvu. Sarnane pilt avaneb ka ärikinnisvaras, kus kvaliteetsete büroopindade pakkumine on endiselt piiratud. See toetab üürihindu ja investorite huvi. Arengutsükli varases faasis oleva turu puhul on piiratud pakkumise ja stabiilse nõudluse koosmõju ajalooliselt tähendanud kõige soodsamat sisenemiskohta,” lausus Latio analüütik ja majandusteaduste doktor Ksenija Ijevleva.

Üks arendustest, mis sellele nõudluse ja pakkumise lõhele vastab, on Pārdaugava piirkonda rajatav segakasutusega ärikvartal Preses Nama Kvartāls. Lords LB Asset Managementi arendatav kvartali esimene etapp on 11-korruseline BREEAM „Excellent“ sertifikaadiga A-klassi büroohoone ning see valmib juba käesoleval aastal. Projekti eelüürimine algas edukalt juba enne ametlikku turundustegevust, mis peegeldab võrreldavate pindade piiratud kättesaadavust linnas.

„Näeme, et Riia kasvu puhul pole järske tsüklilisi hüppeid, mida üldjuhul seostatakse ülekuumenemisriskidega. See loob keskkonna, kus otsuseid saab teha pikaajalise visiooni, mitte lühiajaliste kõikumiste põhjal. Erinevate valdkondade ettevõtted tunnevad huvi Preses Nama Kvartālsi üürivõimaluste vastu. Samal ajal oleme arenduse kavandanud nii, et meie võlakirjaprogrammi kaudu saaks projektis osaleda laiem investorite ring,“ selgitas Lords LB Special Fund V juht Povilas Urbonavičius.

Riia büroode üürihinnad ja soetushinnad jäävad Tallinnast ja Vilniusest endiselt märkimisväärselt madalamaks ning samal ajal muutub üürnike läbilõige professionaalsemaks ning süveneb nende ettevõtete huvi, kes vajavad kaasaegseid ja sertifikaatidega kinnitatud pindu.

Üldiselt on Riia turg oma arengutsüklis varasemas faasis kui Tallinn või Vilnius. Tehingumahud taastuvad, pakkumine on piiratud ning hinnavahe piirkondlike võrdlusturgudega püsib suur. Leedu ja Eesti investoritele, kes tunnevad juba Balti kinnisvaraturu dünaamikat, tähendab see võimalust saada positsioon turul, kus alustegurid on paigas, kuid hinnatase ei ole sellega veel täielikult kohanenud.