Erastamisagentuuri otsus on tekitanud eriarvamusi

Kolmapäeval tehtud otsuse järgi võib enne mainitud kuupäeva erastatud ettevõte tasuda 1. jaanuariks 1996 alles olevast ostusummast 50% EVPde eest. Sealjuures kohustub ettevõte 31. detsembriks 1998 sama summa ulatuses, mis ta tasub EVPdes, tegema rahalise sissemakse oma aktsiakapitali.

Erastamisagentuuri nõukogu koostab selle aasta 15. detsembriks ka nende ettevõtete nimekirja, millel lubatakse tasuda EVPdes vähem kui 50% tasuda jäänud summast.

27. aprillil 1994 sõlmitud ostulepingu järgi 145 miljoni krooni eest RASi Hotell Viru omandanud ASi Harmaron osanik Indrek Toome lausus, et põhimõtteliselt on erastamisagentuuri otsus positiivne. Samas taunis ta erastamisagentuuri nõukogu plaani koostada erinimekiri ettevõtetest, kes saavad tasuda järelejäänud ostusummast vähem kui pool EVPde eest.

«Riik peaks lähtuma kindlatest printsiipidest,» lausus Toome. «Seda ei tohiks olla, et on võimalik lobby'le toetudes saada mingile poliitilisele jõule soodustusi.» Ta lisas, et eraldi nimekirja tegemise puhul on oht, et hakatakse karistama edukaid ettevõtteid, tehes soodustusi neile, kes ei jõua muidu ostuhinda tasuda. Harmaron on tänaseks tasunud erastamisagentuurile koos järelmaksu intressidega 71 miljonit krooni.

Erastamisagentuuri peadirektori Väino Sarneti sõnul tuleks nimekirja koostamisel lähtuda mitmest kriteeriumist, tähtsaimaks pidas ta ettevõtte tähtsust Eesti majandusele. Sarneti teatel lülitab erastamisagentuuri nõukogu nimekirja (kes ei saa tasuda 50% ostusummast EVPdega) umbes veerandi nendest 130 ettevõttest, keda otsus puudutab.

Jaak Leiman konsultatsioonifirmast Siar Bossard ütles, et erastamisagentuuri otsus oli hilinenud vigade parandus. «Sellega leiti kate EVPdele ja suurendatakse ostuhinna arvel investeeringuid ettevõtetesse,» lisas ta.

«Otsus oli põhjustatud sellest, et omanikuks saamise tuhinas pakuti ettevõtte eest liiga palju. Samas oleks see otsus pidanud tulema juba eelmise aasta suvel,» lausus Leiman.

Erastamisagentuuri nõukogu aseesimees Ants Leemets ütles, et erinevatel hinnangutel tasuvad ettevõtted otsuse järgi 200--250 miljonit EVP-kroonide ulatuses.