Erastamisagentuuri otsus on tekitanud eriarvamusi

«Riik peaks lähtuma kindlatest printsiipidest,» lausus Toome. «Seda ei tohiks olla, et on võimalik lobby'le toetudes saada mingile poliitilisele jõule soodustusi.» Ta lisas, et eraldi nimekirja tegemise puhul on oht, et hakatakse karistama edukaid ettevõtteid, tehes soodustusi neile, kes ei jõua muidu ostuhinda tasuda. Harmaron on tänaseks tasunud erastamisagentuurile koos järelmaksu intressidega 71 miljonit krooni.

Erastamisagentuuri peadirektori Väino Sarneti sõnul tuleks nimekirja koostamisel lähtuda mitmest kriteeriumist, tähtsaimaks pidas ta ettevõtte tähtsust Eesti majandusele. Sarneti teatel lülitab erastamisagentuuri nõukogu nimekirja (kes ei saa tasuda 50% ostusummast EVPdega) umbes veerandi nendest 130 ettevõttest, keda otsus puudutab.

Jaak Leiman konsultatsioonifirmast Siar Bossard ütles, et erastamisagentuuri otsus oli hilinenud vigade parandus. «Sellega leiti kate EVPdele ja suurendatakse ostuhinna arvel investeeringuid ettevõtetesse,» lisas ta.

«Otsus oli põhjustatud sellest, et omanikuks saamise tuhinas pakuti ettevõtte eest liiga palju. Samas oleks see otsus pidanud tulema juba eelmise aasta suvel,» lausus Leiman.

Erastamisagentuuri nõukogu aseesimees Ants Leemets ütles, et erinevatel hinnangutel tasuvad ettevõtted otsuse järgi 200--250 miljonit EVP-kroonide ulatuses.