9. november 1995
Jaga lugu:

Valedetektor kasutusel firmasiseses juurdluses

Turvafirma Estonian Security Centre (ESC) endine direktor Veiko Veskiväli, Tartu ülikooli psühholoogiaõppejõud Jaan Huik ja USAs juriidilise konsultandina töötanud William Groneberg moodustasid sel suvel firma Diomede, mis pakub valedetektortesti läbiviimist. Veskiväli sõnul on eraettevõtluses valedetektor- ehk polügraafiatehnikal kolm peamist kasutamisharu: usaldatavustestid, kontroll ja personalivalik.

Usaldatavustestiga kontrollitakse tavaliselt firma heaolu kahjustamises kahtlustatavate isikute ausust. Kontrolliga määratakse kindlaks vastutusrikastel ametikohtadel töötavate inimeste usaldatavus, personalivalikul testitakse töölevõtuintervjuude käigus inimeselt saadud informatsiooni õigsust.

Valedetektoriga saavutatud tulemused pole Veskiväli sõnul üheselt tõlgendatavad, kuna ei ole olemas masinat, mis eraldab tõde ja vale. Polügraaf salvestab lihtsalt mõningaid psühholoogilisi nähte.

Valedetektori töö põhineb võimel registreerida inimese alateadvuslikke reaktsioone, mis alluvad teadlikule kontrollile küllaltki raskelt. Teisi petta püüdva isiku närvisüsteem on tahtmatult stimuleeritud emotsionaalsest aktiivsusest. Tekib n-ö võitle või jookse reaktsioon.

Kui isik saadab korda ebaõige teo, näiteks valetab, ja ta kardab kas teadlikult või alateadlikult karistatud saada, siis vallandub tema närvisüsteemis reaktsioon, mille fikseerib polügraaf. Valetamise puhul kipub näiteks inimese nahk higistama.

Detektor mõõdab ka inimese vererõhku, mis samuti valeinformatsiooni edastades muutub.

Samuti salvestab aparaat katsealuse hingamisel tekkiva rindkere ja kõhulihaste liikumise, mis kipub valetajal erinema tõtt rääkiva inimese omast.

Kuigi Eestis on valedetektori kasutamine eraettevõtluses uudne ja vähelevinud, on näiteks USAs sama asja kallal töötatud peaaegu sajand. Ameerikas on saanud valedetektori kasutamisest kriminaal-õigussüsteemi lahutamatu osa juurdlustes, kohtuprotsessidel ja tunnistuste andmisel.

ASi Diomede ühe osaniku, Tartu ülikooli õppejõu Jaan Huigi sõnul on USAs viimase kolmveerand sajandi jooksul korraldatud üle 250 uurimuse valedetektori täpsuse selgitamiseks. Uurimuste käigus on tehtud kindlaks, et detektori täpsusnäit jääb umbes 85--90 protsendi piirimaile.

Ühe valedetektortesti läbiviimine maksab Eestis ilma käibemaksuta 3500 krooni, detektori enda maksumus on umbes 75 000 krooni. Praeguseks on Diomede teenust kasutanud mitmed Eesti kommertspangad ja üks hulgimüügifirma firmasisese juurdluse korraldamisel.

Küll teatab Jaan Huik, et polügraafi on kasutatud Tartu maakohtus ühe alaealise vägistamisega seotud kohtuasjas.

Kohus aktsepteeris testimisel saadud materjale kui süüasja täiendavaid asjaolusid. Huik lisab, et ka kohtus oli testimine katsealusele vabatahtlik.

«Polügraaf on psühholoogi tööd täiendav abivahend,» räägib Huik valedetektori staatusest Eestis. Test viiakse läbi ainult testitava nõusolekul. Samuti on üldlevinud tavade kohaselt testitavale keelatud esitada küsimusi näiteks tema poliitiliste vaadete ja seksuaalelu kohta.

Kuigi Eestis on valedetektor olemas ja seda on isegi kohtus kasutatud, pole praegu üheski seaduses mainitud ei polügraafi ega sellega seonduvaid protseduure. USAs saab õiguse valedetektorit soetada ja kasutada ainult sellega töötamiseks litsentsi omav isik.

Jaga lugu:
Hetkel kuum