Tema andmetel oli 16. novembri seisuga Repo Püssi Vabrikute maksetähtaja ületanud võla suurus 10,3 miljonit krooni, firmale oldi aga võlgu 15,7 miljonit krooni.
Kuusmiku sõnul teatati suvel kõigile kombinaati puiduga varustavatele puidufirmadele, et ettevõttel tekivad müügimahu vähenemisega makseraskused. Kuna puidufirmad teatasid vastu, et sellest ei ole midagi, ja soovisid puidutarneid mitte katkestada, siis otsustas kombinaat, et ei hakata vähendama toodangumahtu, ja puidu kokkuostmist otsustati jätkata.
Kuusmik kinnitab, et makseraskustest teavitati ka ASi Roger, kes on kokku müünud kombinaadile puitu 1,9 miljoni krooni eest.
«Nad ütlesid, et võtku meie nendelt puit vastu, mingeid probleeme ei teki. Kui olime aga puidu vastu võtnud, siis hakkasid nad raha nõudma. Meie aga ei nõustunud Rogerile mingit erandit tegema ja tasusime võlga edasi puidufirmade vahel võrdselt,» selgitab Kuusmik Rogeriga tekkinud konflikti tagamaid. Konflikti tulemusena esitas Roger kohtule Repo Püssi Vabrikute pankroti väljakuulutamise avalduse.
Rogeri kommertsdirektor Siim Sillamaa sõnul ei informeerinud kombinaat Rogerit tekkivatest makseraskustest. «Nendega ühenduse saamine on olnud meie töö vili,» märgib Sillamaa. Ta lisab, et kombinaat teatas ainult maksetähtaja pikendamisest neljandas kvartalis seniselt seitsmelt päevalt 50le päevale.
Sillamaa sõnul andis Püssi kombinaat Rogerile garantiikirja, et nad maksavad 25. oktoobriks oma põhivõla ära. Kuna seda garantiikirja aga ei täidetud, siis esitatigi kohtusse pankrotihagi.
Repo Püssi Vabrikute andmetel oli firma 14. novembri seisuga Rogerile võlgu kokku 422 297,4 krooni, millest aegunud võlg moodustas 237 838,6 krooni, ülejäänud võla (184 458,8 krooni) maksetähtaeg on 05.12.1995. Lisaks on võla pealt veel arvestatud viiviseid 109 297,53 krooni ulatuses.
«Praegu on pankrotiavaldus kohtus, aga selleks ajaks, kui see seal arutusele tuleb, oleme neile võlasumma juba ära maksnud,» teatab Kuusmik ja kinnitab, et teised puidufirmad ei ole pankrotitaotlusega kaasa läinud.
ASi Türi Mets direktor Rein Filjajev lausub, et firma on sõlminud Püssi kombinaadiga võla maksmise graafiku. Seni on kombinaat seda täitnud ning võlg väheneb. Türi Mets on Püssi kombinaadile puitu müünud 3,36 miljoni krooni eest. «Puidutarneid me katkestanud ei ole, aga koguseid oleme vähendanud,» ütleb Filjajev.
ASi Pärnu Metstööstus finantsdirektori Väino Zerinski sõnul on nende firmal Püssi kombinaadiga võla tasumise suhtes suuline kokkulepe ja seda kokkulepet on kombinaat täitnud. Pärnu metsatööstus on Püssi kombinaadile puitu müünud 2,16 miljoni krooni eest.
Siim Sillamaa sõnade kohaselt oleks tal hea meel, kui kombinaat oma võla ära maksaks. «Haginõude võtame tagasi siis, kui nad maksavad koos põhivõlaga ära ka viivised,» on Sillamaa seisukoht.
Püssi puitplaatide kombinaadi majandusnäitajaid kommenteerides ütleb Rein Kuusmik, et enne erastamist (1995. aasta jaanuaris) oli kombinaat käibe poolest Eesti puutööliitu kuuluvate mööbliettevõtete hulgas viimasel kohal.
Oktoobris on aga Repo Püssi Vabrikud tõusnud esimesele kohale,» lausub Kuusmik. Ta lisab, et firma esimese kümne kuu käive oli 160 miljonit krooni.
«Püssi kombinaadi töölepanekul valmistas kõige rohkem probleeme see, et riigi omanduses olles müüs kombinaat peamiselt siseturule,» räägib Kuusmik. Praegu ekspordivad Repo Püssi Vabrikud oma toodangust 70%.
Repo Püssi Vabrikud ostis Püssi puitplaatide kombinaadi 20 miljoni krooni eest, ostusummast kümme miljonit maksti kohe ära. Lisaks ostuhinnale pidi ostja tasuma 26,136 miljoni krooni ulatuses riigifirmal lasunud võlast, millest on praeguseks ära makstud 21,430 miljonit krooni.
Repo Püssi Vabrikute omanikud on Ühispank, seitse aastat tagasi Püssi puitplaatide kombinaadi peadirektori ametikohalt lahkunud Rein Kuusmik koos oma kahe pojaga ja Repo Püssi Vabrikute turundusdirektor Jaanus Hiie.
Praegu on Repo Püssi Vabrikute aktsiakapitali suurus 400 000 krooni, kuid veebruaris kavatsetakse Kuusmiku sõnul aktsiakapitali suurendada kümne miljoni krooni võrra.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.