• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    EMU-trumbiks välispoliitilised argumendid

    Saksa valitsust juhtivad kristlikud demokraadid omistavad ühisvaluutale Euroopa tulevikus keskse osa, mille ülesanne olevat liita Saksamaa ja tema lähimad naabrid tugevaks Euroopa Liidu tuumikuks.
    Põhiargumendiks on stabiilsus, mis Saksa rahandusministri Theo Waigeli koostatud dokumendi järgi eeldab seda, et valuutaliidu kolmandal etapil tohib liikmesriikide eelarvepuudujääk olla ainult üks protsent RKTst ja kriisi ajal kuni kolm protsenti ning samuti tuleb neil oluliselt kärpida riigivõlga. See on Maastrichti leppest (3%) tunduvalt karmim nõue.
    Saksamaa lähtub tuleviku Euroopa kavandamisel oma huvidest, sest välis-, kaitse- ja keskkonnapoliitikaga ning kuritegevusevastase võitlusega on edaspidi järjest raskem üksi hakkama saada.
    Kulisside taga hoiatavad Saksa kristlikud demokraadid, et EMU ebaõnnestumine tähendaks Saksamaa isoleerumist ning umbusu kasvu tema suhtes. Saksamaa on esimest korda paljude sajandite jooksul oma naabritega heas läbisaamises ning kartes neid suhteid rikkuda, soovibki Saksamaa tihendada koostööd naabritega.
    Samas on natuke imekspandav, et Saksamaa kavandab tulevikuplaanides eelkõige nende kuue riigi koostööd ega pööra erilist tähelepanu sellele, et valuutaliitu peaksid tingimata jõudma Suurbritannia, Iirimaa või Põhjamaad.
    Saksa rahandusministri Theo Waigeli stabiilsuspaktis rõhutatakse, et konvergentsikriteeriumide täitmine on tähtsam kui Maastrichti leppe tähtaegadest kinnipidamine. Seda on tõlgendatud nii, et Saksamaa kavatseb valuutaliidu loomise tähtaegu edasi nihutada, kui piisav arv riike ei suuda aegsasti täita EMU nõudeid. ELi rahandusministrid hakkavad Waigeli ettepanekut arutama 27. novembril.
    Seni on see pälvinud juba päris palju vastukajasid. ELi praeguse eesistujamaa Hispaania peaminister Felipe Gonzalez on arvamusel, et Maastrichti lepe peab jääma EMU loomise aluseks. On ju teada, et Hispaania hellitab lootust leppe nõudeid täita ja esimeste hulgas valuutaliitu pääseda.
    ELi komisjon on omalt poolt Waigeli ettepanekule kaudselt toetust avaldanud. Strasbourgis kõneldes ütles ELi komisjoni esimees Jacques Santer, et komisjon võib põhimõtteliselt selle heaks kiita, sest tema tõlgenduse kohaselt ei tähendavat see Maastrichti leppe muutmist. Samas ei taganenud ta EMU loomise tähtajast ja kinnitas, et EMU saab alguse 1999. aastal.
    Prantsuse rahandusminister Jean Arthuis, keskpank ja Saksa liidupanga juhatuse liige Peter Schmidhuber on Waigeli ettepanekut toetanud, et saaks ühisvaluuta stabiilsust suurendada. KL-DN
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Facebook loobub krüpto reklaamikeelust
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).