12 detsember 1995

Eestlaste projektid on araablaste jaoks väikesed

1.--9. detsembrini Sharjahis toimunud messil 19th Expo International osalenud Eesti firmad leidsid mitu huvitavat koostöövõimalust Araabia Ühendemiraatide ärimeestega, kuid suurim takistus ärisidemete arendamisel on riikidevahelise koostöö ja Eesti esinduse puudumine Araabia Ühendemiraatides.

Näitusel osalenud Eesti kaubandus-tööstuskoja peadirektor Toomas Tamsar märkis, et araablasi Eesti iseenesest ei huvita, kuna Pärsia lahe äärest käib läbi maailmakaubandus ja nende juurde otsitakse ise teed. Küll aga pakuvad Tamsari sõnul araablastele huvi konkreetsed äriprojektid ja tooted.

Tamsar rõhutas, et Araabia kaudu on võimalik suhelda kogu maailmaga, Araabia Ühendemiraatide turg iseenesest väga suur ei ole.

Tamsari sõnul olid araablased huvitatud nii RASi Kiviter projektidest kui Eesti paberist ja paberitoodetest, oodatust vähem tunti huvi Eesti mööbli vastu.

ASi Kohila Paberivabrik arendusdirektor Andus Pavelson, kes esindas Araabia näitusel ka Räpina ja Kehra paberivabrikut ning Põlva papivabrikut, märkis, et Eestis toodetud paberi Araabia Ühendemiraatidesse eksportimisel on suurim probleem meretranspordi hind. Tema sõnul võiks kõne alla tulla paberi transport maismaad pidi Musta mereni ja sealt edasi meritsi.

Pavelson tõdes, et Araabia paberiturul tuleks eestlastel hakata rinda pistma Hiina ja Indoneesia toodetega, mille hinnad on maailma madalaimad.

Margus Ilmjärv kalakonserve tootvast OÜst Viru Rand rääkis, et nende firma on huvitatud oma kauba viimisest Araabia Ühendemiraatidesse, et vähendada sõltuvust Vene turust, kuhu praegu eksporditakse suur osa Viru Ranna toodangust. Üks Araabia ärimees esitas näitusel Viru Rannale ühe konteineritäie kalakonservide ostutellimuse. Ilmjärve hinnangul tekkis Viru Rannal mitu võimalust turustada oma kaupa Araabiamaades.

Sharjahi näitusel osales 25 Eesti ettevõtet, lisaks eelpoolnimetatutele suurematest veel AS Estimpex, AS Aplex Trading, AS ARS-Juveel jt.

Praegu on Eesti ja Araabia Ühendemiraatide vaheline kaubavahetus väga väike. Selle aasta üheksa kuu jooksul eksportis Eesti Araabia Ühendemiraatidesse kaupu 6,2 miljoni krooni eest ning importis 6,9 miljoni krooni eest.

Araabia Ühendemiraadid on viimase kahekümne aastaga teinud läbi tohutu majandusliku arengu, millele pani aluse naftatööstus. Viimastel aastatel on aga nafta osatähtsus pidevalt vähenenud ja suuremat kaalu on omandamas ehitus. Araabia Ühendemiraadid toodab naftat keskmiselt kolm miljonit barrelit päevas ja on naftavarude poolest maailmas teisel kohal, gaasivarude poolest neljandal kohal. Naftast ja gaasist laekuv tulu moodustab riigi SKTst ligi 40%.

Hetkel kuum