Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas Eestil on vaja rahvuslikku lennukompaniid?

    Rahvuslik lennukompanii annab Eestile väljundi suurde maailma, ta loob Eesti kui iseseisva riigi imagot. Mis see nii väiksele riigile maksma läheb ja kuidas asi majandusliku poole pealt vaadates paistab, see on küsimus, aga reklaami teeb ta ikka väga hästi. Seejuures on tähtis, et kompanii ei oleks põdur ja lonkav, peab olema tagatud jõuline ja tulemusrikas töö, et mitte kiratseda. Muidu ei looda mitte positiivset imagot, vaid, vastupidi, negatiivset ja see kandub üle ka firma nimes kajastuvale Eestile.
    Isiklikud lennukogemused on kahjuks saadud enamasti Norra ja Tallinna vahel, kus puudub võimalus kasutada Eesti lennukit. Aga kui on olnud vaja näiteks Soome lennata, eelistan küll Eesti kompaniid, püüan olla maksimaalselt patrioot.
    Erastamise puhul olen oma praktikas näinud, mida on võimalik teha välismaalt investeeritud rahaga. On äärmiselt tähtis, et oleks investor, kes toob raha riiki, paneb asja käima, annab riigis olevatele töölistele tööd jne. Vaatame ikka tõele näkku, kui palju on neid riike, kellel on omanimeline lennukompanii? Need on suured riigid, kus elab kümneid miljoneid inimesi, kes elavad rikast ja jõulist elu. Eestis on 1,5 miljonit inimest ja nende elatustase ei ole kuigi kõrge. Siin on väga raske luua ainult Eesti kapitalil põhinevat lennukompaniid. Aga iga üritamine tasub ikka ära, sest seejuures tulevad päevavalgele Eesti andekad ja tööd mitte kartvad mehed ja kui neil ükskord mõni asi ei õnnestu, siis kunagi neil ikka õnnestub midagi korda saata, isamaa hüvanguks.
    Rahvuslik lennukompanii tähendab seda, et lennukitel on riigi lipp. Küsimus on selles, kui palju see lipp maksab, kui palju peab Eestil olema aktsiaid, et kokkuleppel teiste aktsionäridega seda lippu lennukite peale panna. Kui kellelgi teisel on rohkem aktsiaid, siis ta tahab oma lipu panna.
    Maailmas on välja kujunenud nii, et riigi omanduses peaks olema umbes 32--34% aktsiatest, siis võib rääkida rahvuslipust ja rahvuslikust lennukompaniist. Kõik on muidugi läbirääkimiste küsimus.
    Minu isiklik seisukoht on, et rahvuslikku lennukompaniid on siiski vaja. Paul Kereseid ja Neeme Järvisid, kes Eesti riiki maailmas kas siis malemängu oskuse või muusika kaudu tutvustavad, on meil ju nii vähe.
    Rahvuslik lennukompa- nii teadvustab Eesti riiki, et on maailmas selline riik, millel on isegi oma lennukompanii ja lennukitel on lipp saba peal.
    Aga riik ei tohi lennufirmasse hirmsat moodi raha sisse taguda. Alati peab küsima, mis mingi asi maksab ja täna maksab Eesti lennukompanii küllaltki palju.
    Eesti riik on senimaani olnud nii rikas, et on hoidnud Estonian Airi üleval ja lippu lennuki peal, aga see maksis tänavu 30 miljonit krooni. Kümme miljonit krooni anti vabariigi valitsuse reservfondist Estonian Airile laenuna ja erastamise fondist anti kakskümmend miljonit krooni aktsiakapitali laiendamiseks.
    See 30 miljonit oli riigi raha. Kõige parem variant oleks muidugi rahvuslik lennukompanii välisinvestori rahaga.
  • Hetkel kuum
Andi Pleskovski: tänavuse aasta hea ja halb stsenaarium büroopindade turul
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Apple andis investoritele külma duši Suurim langus kuue aasta jooksul
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Investorid läksid Enefit Greeni ja võtsid juhid pihtide vahele
Investeerimisklubi esimene börsifirma külastus Enefit Greeni kätkes endas põhjalikku sissevaadet ettevõttesse ning investorite võimalust küsida juhtidelt, mida hing ihkab.
Investeerimisklubi esimene börsifirma külastus Enefit Greeni kätkes endas põhjalikku sissevaadet ettevõttesse ning investorite võimalust küsida juhtidelt, mida hing ihkab.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Ministeerium värbas Ragn-Sellsi arendusjuhi asekantsleriks
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uueks transpordi asekantsleriks kinnitati Sander Salmu, kes alustab ametis 13. märtsil.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uueks transpordi asekantsleriks kinnitati Sander Salmu, kes alustab ametis 13. märtsil.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Soome psühhiaatriakeskuse andmevarguses kahtlustatav võeti kinni Prantsusmaal
Soome psühhiaatriakeskuse Vastaamo andmevarguses kahtlustatav 25-aastane mees on on Prantsusmaal vahistatud, teatas Soome Keskkriminaalbüroo.
Soome psühhiaatriakeskuse Vastaamo andmevarguses kahtlustatav 25-aastane mees on on Prantsusmaal vahistatud, teatas Soome Keskkriminaalbüroo.

Olulisemad uudised

Euroopa teeb vastukäigu USA rohetoetustele. Väiksemad riigid vaatavad kartusega
Selleks, et USA ei meelitaks Euroopast ära kõiki taastuvenergiasektori investeeringuid, soovib Euroopa Komisjon avada riigiabi kraanid veel kolmeks aastaks. Väiksemates liikmesriikides tekitab see muret.
Selleks, et USA ei meelitaks Euroopast ära kõiki taastuvenergiasektori investeeringuid, soovib Euroopa Komisjon avada riigiabi kraanid veel kolmeks aastaks. Väiksemates liikmesriikides tekitab see muret.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.