Kas Eestil on vaja rahvuslikku lennukompaniid?

Rahvuslik lennukompanii annab Eestile väljundi suurde maailma, ta loob Eesti kui iseseisva riigi imagot. Mis see nii väiksele riigile maksma läheb ja kuidas asi majandusliku poole pealt vaadates paistab, see on küsimus, aga reklaami teeb ta ikka väga hästi. Seejuures on tähtis, et kompanii ei oleks põdur ja lonkav, peab olema tagatud jõuline ja tulemusrikas töö, et mitte kiratseda. Muidu ei looda mitte positiivset imagot, vaid, vastupidi, negatiivset ja see kandub üle ka firma nimes kajastuvale Eestile.

Isiklikud lennukogemused on kahjuks saadud enamasti Norra ja Tallinna vahel, kus puudub võimalus kasutada Eesti lennukit. Aga kui on olnud vaja näiteks Soome lennata, eelistan küll Eesti kompaniid, püüan olla maksimaalselt patrioot.

Erastamise puhul olen oma praktikas näinud, mida on võimalik teha välismaalt investeeritud rahaga. On äärmiselt tähtis, et oleks investor, kes toob raha riiki, paneb asja käima, annab riigis olevatele töölistele tööd jne. Vaatame ikka tõele näkku, kui palju on neid riike, kellel on omanimeline lennukompanii? Need on suured riigid, kus elab kümneid miljoneid inimesi, kes elavad rikast ja jõulist elu. Eestis on 1,5 miljonit inimest ja nende elatustase ei ole kuigi kõrge. Siin on väga raske luua ainult Eesti kapitalil põhinevat lennukompaniid. Aga iga üritamine tasub ikka ära, sest seejuures tulevad päevavalgele Eesti andekad ja tööd mitte kartvad mehed ja kui neil ükskord mõni asi ei õnnestu, siis kunagi neil ikka õnnestub midagi korda saata, isamaa hüvanguks.

Rahvuslik lennukompanii tähendab seda, et lennukitel on riigi lipp. Küsimus on selles, kui palju see lipp maksab, kui palju peab Eestil olema aktsiaid, et kokkuleppel teiste aktsionäridega seda lippu lennukite peale panna. Kui kellelgi teisel on rohkem aktsiaid, siis ta tahab oma lipu panna.

Maailmas on välja kujunenud nii, et riigi omanduses peaks olema umbes 32--34% aktsiatest, siis võib rääkida rahvuslipust ja rahvuslikust lennukompaniist. Kõik on muidugi läbirääkimiste küsimus.

Minu isiklik seisukoht on, et rahvuslikku lennukompaniid on siiski vaja. Paul Kereseid ja Neeme Järvisid, kes Eesti riiki maailmas kas siis malemängu oskuse või muusika kaudu tutvustavad, on meil ju nii vähe.

Rahvuslik lennukompa- nii teadvustab Eesti riiki, et on maailmas selline riik, millel on isegi oma lennukompanii ja lennukitel on lipp saba peal.

Aga riik ei tohi lennufirmasse hirmsat moodi raha sisse taguda. Alati peab küsima, mis mingi asi maksab ja täna maksab Eesti lennukompanii küllaltki palju.

Eesti riik on senimaani olnud nii rikas, et on hoidnud Estonian Airi üleval ja lippu lennuki peal, aga see maksis tänavu 30 miljonit krooni. Kümme miljonit krooni anti vabariigi valitsuse reservfondist Estonian Airile laenuna ja erastamise fondist anti kakskümmend miljonit krooni aktsiakapitali laiendamiseks.

See 30 miljonit oli riigi raha. Kõige parem variant oleks muidugi rahvuslik lennukompanii välisinvestori rahaga.