Squash vabastab suveks ülekaalust

Õnnelikult endise Harjuoru võimlani jõudnud, avaneb kitsas pudelikael maja esiseks parkimisplatsiks, mis kümmekond väiksemat sõiduriista mahutab.

Kui arvestada, et üheaegselt on klubis mänguruumi kaheksale soovijale ja mitte igaüks neist oma autoga ei tule, ei tohiks parkimiskoha leidmisega probleeme tekkida. Küll aga hoiatab klubi vahetult hoone seina äärde parkimast, kuna maja katuselt kukkuda ähvardav lumi võib purustada ninaga vastu majaseina seisva sõiduki esiklaasi.

Klubi uksest sisenedes satutakse kauplus-baari ruumi, kus pole ruutmeetritki kasutult seisvat pinda. Seina ääres on neli lauakest, mille taga võib mängupartneriga mõnusalt juttu puhuda. Seintel köidab pilku valik kõikvõimalikust squashimänguga seotud varustusest.

Huvitava lahendusena mõjuvad lakke kinnitatud purunenud-kõverdunud reketid, mida takseerides võib iga mänguvahendi nõrgad kohad avastada.

Reketi ja palli võib soovi korral klubilt laenutada, ent laenutuses on vaid odavamad alumiiniumist reketid. Tõsine harrastaja eelistab laenatule isiklikku varustust, mille võib valida taskukohase ning sobiva.

Odavamad alumiiniumreketid maksavad 560 krooni, kõverdumise eest kaitstud grafiitreketite hinnad algavad tuhandest kroonist, kõige kallim seni klubis müüdud reket maksis 2400 krooni.

Üldjuhul on igal mängida soovijal särgid-tossud kaasas, ent kui midagi tarvilikku maha ununeb, ei pea veel mäng katki jääma. Spordikotist välja jäänud eseme saab osta kauplusest. «Kõige rohkem unustatakse koju ja ostetakse rätikuid,» kommenteerib perenaine, kelle õlul lasub kogu teenindamine. Tulijatele jagab ta riidehoiu kapi võtme, mängu lõpetanutele baarileti tagant karastusjoogi, vahepeal paneb telefoni teel soovijale kinni mänguaja ja käib lapiga üle kevadisest porist määrdunud koridori.

Lihtsam on tulla mängima kahekesi, sest hea tuttavaga tunnete end nelja seina vahele suletud mänguväljakul kindlasti kodusemalt. Kui aga mängupartnerit pole, võib loota klubile.