Toetus kultuuriobjektidele vähetõenäoline

«Ilmselt lõpetatakse üldse muusikaakadeemia finantseerimine Eesti riigi rahaga,» ütles Mati Meos.

Muusikaakadeemia rektori Peep Lassmani sõnul on selline lahendus võimatu -- selle aasta lõpus saab hoonestu valmis ja siis ei saa üle kolme aasta hoone lõpliku valmimisega venitada.

Esmaspäeval riigikogus teisele lugemisele minev mõõdukate fraktsiooni algatatud seaduseelnõu näeb ette 1998. aastal muusikaakadeemia valmimist, milleks on vaja riigieelarvest eraldada 90 miljonit krooni.

Kunstimuuseumi finantseerimiseks, mis peaks valmima 1999. aastal, nähakse ette 300 miljoni kroonist riigi võlakirjade emissiooni ja 25 miljoni krooni eraldamist riigieelarvest. Eesti rahva muuseumi ehitamiseks tuleks kuue aasta jooksul eraldada 180 miljonit krooni.

Seaduseelnõu algataja, mõõdukate fraktsiooni esimees Mihkel Pärnoja, kinnitas, et ei anna riigikogule võimalust menetluse lõpetamiseks: «Sellisel juhul on mul õigus menetlemine katkestada ja viia sisse parandused. Lõpuks peab riigikogu mingi otsuse langetama.»

Pärnoja lisas, et kuigi valitsev koonderakond peab hoonete ehitamist vajalikuks, ei taheta välja öelda ebamugavat tõde -- ainus, millele riik võib teha kulutusi, on majandus. Sellist arusaamist väärtustest peab Pärnoja enda sõnul liiga pragmaatiliseks.