Kohalikud õlletootjad said 5 kuud ajapikendust

Artikkel

- Uudised
- 28. mai 1996 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kohalikud õlletootjad said 5 kuud ajapikendust
Valitsuse pressitalitusest öeldi, et valitsus kiitis heaks rahandusministeeriumi esitatud seaduseelnõu, mille kohaselt pikendati õlleaktsiiside võrdsustumise tähtaega selle aasta 1. detsembrini. Valitsuse pressiesindaja Marika Saarna-Siimann ütles, et valitsuse istungil ei kommenteeritud, miks tähtaega edasi lükati.
Viidates valitsuse läbirääkimistele IMFiga märkis Siimann, et valitsus ei saanud toetada arengupartei esitatud seaduseelnõu muutmise taotlust lükata aktsiiside võrdsustamise tähtaega edasi aasta võrra 1997. a 1. juulini. Aastast aktsiiside võrdsustumise tähtaja edasilükkamist on taotlenud Eesti õlletootjad.
Sinebrychoff Eesti ASi direktor Randor Tamm ütles, et valitsuse selline otsus ei olnud prognoositav.
«Minu arust on möödunud aasta detsembris vastu võetud seadus, millesse oli kirjutatud, et selle aasta esimesel juulil muutuvad aktsiisid võrdseks ja lõpetatakse ära soomlaste-rootslaste toodetava Saku õlle eelisolukord Eestis,» kommenteeris Tamm.
Tema sõnade kohaselt on kohalikud tootjad situatsioonist valesti aru saanud ning arvavad, et nende peamiseks konkurendiks on kohalikul turul importõlu.
Samas ei ole nad märganud, et nende kõige suurem konkurent on hoopis Saku oma toodanguga.
«Kuna nad on vääriti mõistnud, siis on nad koos Saku õlletehasega toetanud pürgimust, et viimane saaks veelgi pikendada aega oma turuosa suurendamiseks mitte importõlle, vaid just teiste kohalike tootjate arvel,» lausus Tamm, «tore on, et kohalikud on Saku asja ajanud, arvates, et nad ajavad enda asja.»
ASi Saku Õlletehas peadirektor Cardo Remmel lausus, et põhimõtteliselt ei ole tal midagi selle vastu, kui kohalikul õllel oleksid importõllega võrdsed aktsiisid, kuid seda vaid siis, kui impordi ja ekspordi tingimused oleksid võrdsed.
Eestit ümbritsevates riikides on kõigis toimimas mehhanismid, mis põhimõtteliselt kaitsevad oma tootjat, rääkis Remmel. «Miks me peaksime laskma oma õlletööstusele ära teha?!»
Remmel rääkis, et kui Rootsi ja Soome on Euroopa Liiduga ühinemisega seoses võtnud oma majanduse liberaliseerimiseks viieaastase perioodi, siis võiks ju Eesti põhimõtteliselt nendega paralleelselt liikuda. «Loogiline on ju vaadata, mis siiski ümberringi toimub,» märkis Remmel.
Tema sõnul võib ju aktsiisi võrdsustada, aga enne peaksid Eesti võimukandjad leppima ümberkaudsete riikidega kokku, et Eestis toodetud õlu saab näiteks Rootsi ja Soome turule samasugustel tingimustel kui sealne õlu siia.
Aktsiiside võrdsustamise tähtaja edasilükkumine annab Remmeli sõnul võimaluse, et võib-olla õnnestub valitsusel selle aja jooksul selgeks teha, mida ette võtta.
Hetkel kuum