Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kohalikud õlletootjad said 5 kuud ajapikendust

    Valitsuse pressitalitusest öeldi, et valitsus kiitis heaks rahandusministeeriumi esitatud seaduseelnõu, mille kohaselt pikendati õlleaktsiiside võrdsustumise tähtaega selle aasta 1. detsembrini. Valitsuse pressiesindaja Marika Saarna-Siimann ütles, et valitsuse istungil ei kommenteeritud, miks tähtaega edasi lükati.
    Viidates valitsuse läbirääkimistele IMFiga märkis Siimann, et valitsus ei saanud toetada arengupartei esitatud seaduseelnõu muutmise taotlust lükata aktsiiside võrdsustamise tähtaega edasi aasta võrra 1997. a 1. juulini. Aastast aktsiiside võrdsustumise tähtaja edasilükkamist on taotlenud Eesti õlletootjad.
    Sinebrychoff Eesti ASi direktor Randor Tamm ütles, et valitsuse selline otsus ei olnud prognoositav.
    «Minu arust on möödunud aasta detsembris vastu võetud seadus, millesse oli kirjutatud, et selle aasta esimesel juulil muutuvad aktsiisid võrdseks ja lõpetatakse ära soomlaste-rootslaste toodetava Saku õlle eelisolukord Eestis,» kommenteeris Tamm.
    Tema sõnade kohaselt on kohalikud tootjad situatsioonist valesti aru saanud ning arvavad, et nende peamiseks konkurendiks on kohalikul turul importõlu.
    Samas ei ole nad märganud, et nende kõige suurem konkurent on hoopis Saku oma toodanguga.
    «Kuna nad on vääriti mõistnud, siis on nad koos Saku õlletehasega toetanud pürgimust, et viimane saaks veelgi pikendada aega oma turuosa suurendamiseks mitte importõlle, vaid just teiste kohalike tootjate arvel,» lausus Tamm, «tore on, et kohalikud on Saku asja ajanud, arvates, et nad ajavad enda asja.»
    ASi Saku Õlletehas peadirektor Cardo Remmel lausus, et põhimõtteliselt ei ole tal midagi selle vastu, kui kohalikul õllel oleksid importõllega võrdsed aktsiisid, kuid seda vaid siis, kui impordi ja ekspordi tingimused oleksid võrdsed.
    Eestit ümbritsevates riikides on kõigis toimimas mehhanismid, mis põhimõtteliselt kaitsevad oma tootjat, rääkis Remmel. «Miks me peaksime laskma oma õlletööstusele ära teha?!»
    Remmel rääkis, et kui Rootsi ja Soome on Euroopa Liiduga ühinemisega seoses võtnud oma majanduse liberaliseerimiseks viieaastase perioodi, siis võiks ju Eesti põhimõtteliselt nendega paralleelselt liikuda. «Loogiline on ju vaadata, mis siiski ümberringi toimub,» märkis Remmel.
    Tema sõnul võib ju aktsiisi võrdsustada, aga enne peaksid Eesti võimukandjad leppima ümberkaudsete riikidega kokku, et Eestis toodetud õlu saab näiteks Rootsi ja Soome turule samasugustel tingimustel kui sealne õlu siia.
    Aktsiiside võrdsustamise tähtaja edasilükkumine annab Remmeli sõnul võimaluse, et võib-olla õnnestub valitsusel selle aja jooksul selgeks teha, mida ette võtta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Tarmo Ulla: ettevõtjate panus haridusse saaks olla veelgi suurem
Eesti haridusmaastik pole sugugi nii ühtlane, kui oleme harjunud arvama, ning kui lasta Eesti hariduse probleemidel eskaleeruda, siis oleme tõesti varsti vaimupimeduses. Seejuures peaksid ettevõtjad üha enam kaasa rääkima ja panustama, kirjutab Swedbanki juhatuse liige ja Noored Kooli nõukogu esimees Tarmo Ulla.
Eesti haridusmaastik pole sugugi nii ühtlane, kui oleme harjunud arvama, ning kui lasta Eesti hariduse probleemidel eskaleeruda, siis oleme tõesti varsti vaimupimeduses. Seejuures peaksid ettevõtjad üha enam kaasa rääkima ja panustama, kirjutab Swedbanki juhatuse liige ja Noored Kooli nõukogu esimees Tarmo Ulla.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Raadiohommikus: rikas vastab, mis on rikkus
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.