Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uuest liikluskindlustuse seadusest kujuneb tüliõun
Riigikogu liige Mati Meos tegi näiteks ettepaneku jätta liikluskindlustuse seaduse § 4 lõikest 3 välja osa, mille järgi kindlustusselts ei ole kohustatud korvama kahju, mis ei tekkinud sõiduki liikumise või paiknemise tagajärjel, vaid eelnevalt eraldunud osade, koorma või muude esemete liikumise või paiknemise tagajärjel.
Salva Kindlustuse juhatuse aseesimees Toivo Voit märkis, et selle punkti väljajätmine seadusest oleks täiesti väär. «Siis on lõputult oodata kahjutaotlusi põhjendusega, et kahju taotleja sõitis kraavi, kuna keegi oli koormast maha poetanud mõne tellise,» rääkis Voit.
Voidi hinnangul soodustab selle punkti seadusest väljajätmine kindlustuspettusi, mida avastada ja tõendada on praktiliselt võimatu. Kindlustusseltside juhtide hinnangul moodustavad kindlustuspettused umbes kümnendiku kõigist kindlustusjuhtumitest.
Salva Kindlustuse arendusdirektori Raivo Linnase sõnade kohaselt tegi Salva eelnõu kohta omalt poolt ligi 15 ettepanekut ja märkust. Omapoolseid parandusettepanekuid esitas enamik liikluskindlustusega tegelevast 11 kindlustusseltsist.
Rahandusministeeriumi juriidilise osakonna juhataja Alar Urmi sõnul on liikluskindlustustuse seadus jäänud ajale jalgu ja aasta lõpuks tuleb kirjutada nii või naa uus seadus. Omapoolse variandi uuest seadusest koostab kindlustusseltside liit.
Riigikogus oleva liikluskindlustuse seaduse muutmise seadusega kavatseb riigikogu muuta liikluskindlustuse baastariifi, mis täna on keskmise võimsusklassiga (60--85 kW) sõiduautode puhul 115 krooni.
Eesti on maailmas ainuke riik, kus seadusega on määratud liikluskindlustuse tariifi ülempiir. Mujal maailmas on liikluskindlustuse tariifid reguleeritud miinimumtariifiga, et kindlustusseltsid ei müüks konkurentsi tõttu liikluskindlustust alla omahinna.
Eksmajandusminister Liina Tõnisson väitis praegu kehtiva seaduse jõustumise ajal, et riigikogu võib vajadusel liikluskindlustuse seadust muuta iga aasta. Kindlustusseltside juhtide kinnitusel venib vaid piirkondlike koefitsientide muutmine tähtaegadest pool aastat pikemaks.
Eestis on liikluskindlustus kohustusliku kindlustusliigina kõige suurema turuosaga kindlustusliik, tänavu esimesel neljal kuul moodustas liikluskindlustus 44% kogu kahjukindlustusturust.