28. mai 1996
Jaga lugu:

Võlga ei tohi lasta hapuks minna

Vastab ASi Julianuse Inkasso tegevdirektor Vladas Radvilavicius

Firmad, kel on probleeme oma võlgnikega. On tavalisi võlgu, makseraskusi ja pettusi.

Viimasel ajal oleme hakanud kliente valima, nii mõnelegi on tulnud ära öelda. Praegu on meie klientideks umbes 200 firmat, kusjuures näiteks meediaettevõtete ja pankadega on meil stabiilne koostöö.

Klientide arv kasvab eriti enne aastavahetust, kui firmad oma bilansse puhastavad. Sama juhtub ilmselt ka enne suvepuhkusi.

On selliseidki võlausaldajaid, põhiliselt meedia- ja reklaamifirmad, kellel on 100--200 võlgnikku. Hulgifirmasid meie klientide hulgas eriti ei ole. Esimesi ja suuremaid kliente on tänaseni Liviko. Riigifirmad kardavad põhjendamatult meiega oma imagot rikkuda.

Meil on klientidega kokkulepe, et me nende ja ka võlgnike nime ilma nõusolekuta ei avalikusta. See võib rikkuda firmadevahelisi suhteid, sest paljud jätkavad koostööd ka edaspidi.

Summad, mida tagasi nõutakse, ulatuvad 100 kroonist mitme miljoni dollarini.

Võlgnikega, kelle suhtes käib pankrotimenetlus, me üldiselt ei tegele. Meie algatusel ei ole seni ka ühtegi pankrotiprotsessi alustatud. Kui on näha, et võlgnikul pole raha kusagilt võtta, pole mõtet kohut käia.

Pankroti väljakuulutamisel ilmuvad pealegi välja ka kõik teised võlausaldajad ning võib juhtuda, et 500 000 kroonisest nõudest rahuldatakse vaid 5000 krooni. Ma ei oska öelda, miks paljud ettevõtjad otsivad lahendust pankrotist, see on ikkagi äärmuslik lahend.

Samuti oleme sunnitud ära ütlema neile, kes on oma raha ilma igasuguse lepinguta välja andnud. Selliseid pöördumisi on päris palju.

Me tahame selles suhtes pretsedenti luua. Tegelikult on üsna palju nüansse, mis lubavad seda. Üritame seda lähiajal ka teha. Mõistagi ainult seaduslikul teel.

Teine asi, mida me tahame hakata praktiseerima, on see, et meile ei maksa teenustasu mitte võlausaldaja, vaid võlgnik. See tähendab, et võlausaldaja saab oma raha täies ulatuses kätte.

Üks põhjusi on see, et ei saada ise võlgnikuga hakkama. Meie poole pöördutakse viimases hädas. Selliste võlgadega on kõige raskem tegeleda, sest need on hapuks lastud.

Teadjamad tulevad aegsasti, sest nende endi põhitöö on kingi toota või hambapastat müüa. Mida värskem on võlg, seda suurem on ka tõenäosus raha tagasi saada.

Mis puutub meie teenustasusse, siis see ongi meie tulu. Sõltuvalt võlast võib see tasu olla 10--50 protsendi vahel.

Üks on Pärnus, üks Tartus ja Tallinnas on ka veel mõned. Julianuse Inkasso on ülemaailmse keti liige, mis annab võimaluse tegelda võlgade väljanõudmisega ka teistes riikides, ka Venemaal. Mujal maailmas on võlgniku ja võlausaldajate probleemid pea samad, ka situatsioonid on sarnased.

Tuleb sedagi ette. On isegi politseid appi kutsutud ja nii kurb kui see ka ei ole, asub politsei vahel võlgnikku kaitsmagi. Füüsiliselt ei ole meie inimestele keegi kallale läinud, küll öeldakse telefonitsi tihti päris krõbedaid sõnu.

Suuremad firmad, kes teavad, kuidas mujal maailmas asjad käivad, peavad meie tegevust täiesti normaalseks.

Soojad suhted on kohtute ja täitevametiga, sealsed töötajad on sama asja eest väljas. Täitevbürood saavad lähtuvalt täitemenetluse seadustikust, kus on juttu vaidlustamata lepingulistest nõuetest, sekkuda ka ilma kohtuotsuseta. Samas on seadustes palju auke, mille taha võlgnik end sättida saab.

Ehkki meie põhieesmärk on võla kohtueelne sissenõudmine, oleme kliendi soovil algatanud ka kohtuprotsesse, kuigi see on aja ja raha kulutamine.

Nendega on tõesti raskusi, ise nimetame selliseid Sidorovi-Petrovi firmadeks. Kui firmal raha ei ole, ega me siis teda panka röövima ei saada. Nii mõnelgi juhul jäävadki nõuded rahuldamata.

Tuleb muidugi ette, et oma tegelikku vara varjatakse. Vahel tuleb meil klientidele pakkuda pelgalt moraalset rahuldust kohtuotsuse või kriminaalasja näol. Ehkki rahast ollakse ilma, saab võlgnik ikkagi oma vitsad kätte. Petturlust tuleb küllalt sageli ette. Mõnikord on tegu rumalusega, kuid Eesti turg on nii väike, et kliendist hoitakse poolvägisi kinni.

Põhimõtteliselt peame seda protsessi oma ärisaladuseks, kuid kõik tuleb tööga. Võlausaldajatel endil pole aega sellega pidevalt tegelda, paremal juhul jõuab raamatupidaja korra kuus võlgnikule helistada.

Meie teeme oma tööd väga intensiivses vormis. Tööstiil oleneb konkreetsest võlast ja võlgnikust. Iga võlgnikuga tegeldakse omamoodi. Peamiselt teeme visiite, helistame ja kasutame muid seaduslikke meetodeid. Lepingu sõlmimisel me ütleme oma kliendile kohe ära, kui suure tõenäosusega me suudame võla sisse nõuda.

Kõik oleneb sellest, kuidas võlgnik ise meisse suhtub. Me oleme mõningatel juhtudel tegelenud isegi firmade saneerimisega, korrigeerinud äriplaani ja pannud ka oma raha mängu, et võlgnik jalad alla saaks.

Võlgniku tüüp oleneb tema reageeringutest, kui vana ta on, kas on tegu mehe või naisega. Teatud stambid on meil muidugi välja kujunenud, kas või selles, kuidas me omavahel võlgnikke liigitame. Näiteks Mõmmiku tüüp on süüdimatu, kes teeb suured silmad ja ütleb lihtsameelselt: ei tulnud välja. Kitse tüüp tõrgub ja puksib, tema sekretär annab pidevalt põiklevaid vastuseid.

Mingit eradetektiivi tööd me tegema ei hakka. See ei tasu lihtsalt ära. Keegi meile tunnitasu maksma ei hakka.

Me jagame petturid kaheks. Esiteks need, kes on algusest peale pettusele välja läinud. Nende hulka kuulubavad suur osa laenukontoritest ja mõned automüügifirmad. Seal on kogu dokumentatsioon algusest peale tip-top vormistatud. Nendega suheldes sellist muljet ei jää, et tegu oleks petturitega. Üldjuhul on nad intelligentsed, hea psühholoogilise ettevalmistusega inimesed.

Teine variant on see, kus inimene jäi ootamatult hätta ja üritab nüüd petturlusega viletsast seisust välja rabelda. Tagantjärele ei jõua kõiki dokumente ära siluda.

Kuid eks pettusi on igasuguseid. Üsna tüüpiline on näide, kui hulgi- või kaubandusfirmast saadakse kaup kätte ja selle eest jäetakse lihtsalt maksmata. Peenem pettus on see, kui pool aastat aetakse korralikku äri ja siis võetakse viimase satsiga suur partii kaupa, mille eest ei kavatsetagi maksta.

Mida varem hakata võla tagasinõudmisega tegelema, seda suurem on lootus raha tagasi saada. Lubadustesse tuleb suhtuda ettevaatlikult.

Üldjuhul ei ole teie sugugi ainus võlgnik. Sageli tasutakse uue võlaga vana võlga. Kui raha ei ole tähtajaks laekunud, võib kindel olla, et midagi pole korras.

Jaga lugu:
Hetkel kuum