Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Jõgevamaa kalurid pole eelisolukorras

    Ajaleht Äripäev soovib oma 22. mai numbris ajakirjanik Hannes Tamme vahendusel ja kodanik Paul Lupkini initsiatiivil anda hinnangut ministri määrusele nr 30 13. maist 1996, millega muudeti ja täiendati keskkonnaministri määrust nr 6 15. jaanuarist 1996 «Kalapüügivahendite piirarvude kehtestamine kutselisel kalapüügil 1996. aastal». Artiklis on mitmeid faktivigu, tendentslikke käsitlusi ning asjatundmatust, mistõttu asi vajab selgitamist.
    15. jaanuari 1996. aasta määrus nr 6, mis kehtestas kalapüügivahendite piirarvu kutselisel kalapüügil 1996. aastal, ei leidnud kõigi maavanemate poolt aktsepteerimist, mistõttu pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist määrust ka 13. mail 1996. aastal täiendati. Lisataotlused esitas ka Jõgeva maavanem Meelis Paavel oma kirjas nr 1-19/19 18. jaanuaril 1996. Kirjas protestitakse just seisevvõrkude jaotus.
    15. jaanuari määruses nr 6 ei jagunenud seisevvõrkude hulk mitte nii, nagu artiklis toodud, vaid Ida-Virumaa 870, Jõgevamaa 540, Tartumaa 870 ja Põlvamaa 720.
    13. mai määrusega nr 30 ei lisatud Jõgevamaale mitte 300, vaid 370 võrku, Ida-Virumaale 70, Tartumaale 70, Põlvamaa loobus 210 võrgust. Püüniste hulka suurendati vastavalt kaalutud võimalustele ja taotlustele kõigis maakondades: Saaremaale lisati 1500, Pärnumaale 1500, Hiiumaale 400, Harjumaale 600 võrguluba jne, mistõttu Jõgevamaa esiletõstmine määrusest loob eksitava pildi.
    Jõgevamaal on mutniku ehk põhjanooda lubasid vaid neli, Ida-Virumaal ja Tartumaal kaheksa, lisaks kummalgi üks põhjanooda luba püügiks teaduslikel eesmärkidel. Pole raske tõestada, et Jõgevamaale on tehtud lubade jagamisel ülekohut. Tegemist ei ole enama kui elementaarse õigluse loomisega. See härra Lupkinit, kes esindab väikest kalurite rühma ega oma õigust kõnelda kõigi Peipsi kalurite nimel, häiribki.
    Keskkonnaminister delegeeris maavanematele kutselise kalapüügi teostamise, mitte kalapüügivahendite piirarvude kehtestamise. Püügivahendite jaotamise maakonnas otsustavad maavanemad.
    Püügivahendite piirarvude määramisel lähtutakse kalavarude tegelikust olukorrast, nende säästlikust kasutamisest, majandushuvidest, regionaalpoliitilistest kaalutlustest jne. Ühtlasi tugevdatakse pidevalt mereinspektsiooni tööd.
    Peipsi kalurite seas ei ole ühtegi ministri onupoega ega muud sugulast. Pildiallkirjas väidetu ei ole tõene:
    -- nimelt ei ole keegi kommentaare 13. mai määrusele küsinud; H. Tamme helistas keskkonnaministeeriumile alles 22. mail, kui kontakti otsis keskkonnaministeerium;
    -- mingit eraldi määrust kodumaakonna hüvanguks ei ole minister alla kirjutanud.
    Lõpetuseks, härra Hannes Tamme artiklis toodut ei ole raske ümber lükata, kuna tõe vastu on seal korduvalt eksitud. Loodame järjekordselt, et tõde ei ole nimme väänatud.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.