• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Jõgevamaa kalurid pole eelisolukorras

    Ajaleht Äripäev soovib oma 22. mai numbris ajakirjanik Hannes Tamme vahendusel ja kodanik Paul Lupkini initsiatiivil anda hinnangut ministri määrusele nr 30 13. maist 1996, millega muudeti ja täiendati keskkonnaministri määrust nr 6 15. jaanuarist 1996 «Kalapüügivahendite piirarvude kehtestamine kutselisel kalapüügil 1996. aastal». Artiklis on mitmeid faktivigu, tendentslikke käsitlusi ning asjatundmatust, mistõttu asi vajab selgitamist.
    15. jaanuari 1996. aasta määrus nr 6, mis kehtestas kalapüügivahendite piirarvu kutselisel kalapüügil 1996. aastal, ei leidnud kõigi maavanemate poolt aktsepteerimist, mistõttu pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist määrust ka 13. mail 1996. aastal täiendati. Lisataotlused esitas ka Jõgeva maavanem Meelis Paavel oma kirjas nr 1-19/19 18. jaanuaril 1996. Kirjas protestitakse just seisevvõrkude jaotus.
    15. jaanuari määruses nr 6 ei jagunenud seisevvõrkude hulk mitte nii, nagu artiklis toodud, vaid Ida-Virumaa 870, Jõgevamaa 540, Tartumaa 870 ja Põlvamaa 720.
    13. mai määrusega nr 30 ei lisatud Jõgevamaale mitte 300, vaid 370 võrku, Ida-Virumaale 70, Tartumaale 70, Põlvamaa loobus 210 võrgust. Püüniste hulka suurendati vastavalt kaalutud võimalustele ja taotlustele kõigis maakondades: Saaremaale lisati 1500, Pärnumaale 1500, Hiiumaale 400, Harjumaale 600 võrguluba jne, mistõttu Jõgevamaa esiletõstmine määrusest loob eksitava pildi.
    Jõgevamaal on mutniku ehk põhjanooda lubasid vaid neli, Ida-Virumaal ja Tartumaal kaheksa, lisaks kummalgi üks põhjanooda luba püügiks teaduslikel eesmärkidel. Pole raske tõestada, et Jõgevamaale on tehtud lubade jagamisel ülekohut. Tegemist ei ole enama kui elementaarse õigluse loomisega. See härra Lupkinit, kes esindab väikest kalurite rühma ega oma õigust kõnelda kõigi Peipsi kalurite nimel, häiribki.
    Keskkonnaminister delegeeris maavanematele kutselise kalapüügi teostamise, mitte kalapüügivahendite piirarvude kehtestamise. Püügivahendite jaotamise maakonnas otsustavad maavanemad.
    Püügivahendite piirarvude määramisel lähtutakse kalavarude tegelikust olukorrast, nende säästlikust kasutamisest, majandushuvidest, regionaalpoliitilistest kaalutlustest jne. Ühtlasi tugevdatakse pidevalt mereinspektsiooni tööd.
    Peipsi kalurite seas ei ole ühtegi ministri onupoega ega muud sugulast. Pildiallkirjas väidetu ei ole tõene:
    -- nimelt ei ole keegi kommentaare 13. mai määrusele küsinud; H. Tamme helistas keskkonnaministeeriumile alles 22. mail, kui kontakti otsis keskkonnaministeerium;
    -- mingit eraldi määrust kodumaakonna hüvanguks ei ole minister alla kirjutanud.
    Lõpetuseks, härra Hannes Tamme artiklis toodut ei ole raske ümber lükata, kuna tõe vastu on seal korduvalt eksitud. Loodame järjekordselt, et tõde ei ole nimme väänatud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Endine minister: kui me toidutootjaid ja põllumehi ei aita, tulevad pankrotid
Käimasolev energiahindade kasv paneb kodumaised põllumehed ja toidutootjad väga suure surve alla. Kui valitsus neile konkreetsete abimeetmetega võimalikult kiiresti appi ei tule, siis ähvardab nimetatud sektori ettevõtteid pankrotilaine, kirjutab endine maaeluminister, riigikogu maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm (Keskerakond).
Käimasolev energiahindade kasv paneb kodumaised põllumehed ja toidutootjad väga suure surve alla. Kui valitsus neile konkreetsete abimeetmetega võimalikult kiiresti appi ei tule, siis ähvardab nimetatud sektori ettevõtteid pankrotilaine, kirjutab endine maaeluminister, riigikogu maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm (Keskerakond).
Helsingi börsil käib valus langus
Helsingi börsi indeks on täna teinud suurima languse pärast eelmise aasta aprilli, hommikul alanud valus langus on päeva peale ainult süvenenud, vahendab Kauppalehti.
Helsingi börsi indeks on täna teinud suurima languse pärast eelmise aasta aprilli, hommikul alanud valus langus on päeva peale ainult süvenenud, vahendab Kauppalehti.
Päikeseenergia tootjate arv kolmekordistus ja kasvab veelgi
Möödunud aastal kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia maht üle 15 protsendi, suurima osa taastuvenergiast andsid biomass, biogaas ja jäätmed ligi 60 protsendiga, kõige kiiremini kasvas aga päikeseenergia tootmise maht ja tootjate arv, teatas Elering.
Möödunud aastal kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia maht üle 15 protsendi, suurima osa taastuvenergiast andsid biomass, biogaas ja jäätmed ligi 60 protsendiga, kõige kiiremini kasvas aga päikeseenergia tootmise maht ja tootjate arv, teatas Elering.
Selgusid Eesti edukaimad iduettevõtted
Täna õhtul selgusid Eesti Startupi auhindade saajad, kes on möödunud aasta edukaimad Eesti iduettevõtted, maailma muutvate ideede elluviijad ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad ja investorid.
Täna õhtul selgusid Eesti Startupi auhindade saajad, kes on möödunud aasta edukaimad Eesti iduettevõtted, maailma muutvate ideede elluviijad ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad ja investorid.