• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Milliseks hindate Tallinna väärtpaberibörsi tegevust?

    Börsi algus on olnud igati ootuspärane. Meil on siin olnud küll apsakaid, aga arusaadav peaks olema, et iga arvutisüsteem nõuab mingisugust sissetöötamise aega. Ükskõik, kui palju teda ei püütaks ka testida enne käivitamist reaalses võrgus, on väga raske tegelikku tööolukorda eelnevalt simuleerida.
    Juba esimese päevaga muutusid ostu- ja müügihinna vahed ehk spread'id väga väikesteks. Näiteks Hansapank kauples siin kolme- ja neljakümnesendise spread'iga, Forekspangal oli natukene suurem. See on ilmne efektiivse ja kvaliteetse turu näitaja. See tähendab, et on olemas konkurents maaklerite vahel hinna pakkumisel, mis lööb ostu-müügitehingu hinnavahe väiksemaks ja seetõttu on investoritel võimalik väiksemate kahjudega oma väärtpabereid osta ja müüa.
    Tehingute arv börsil on olnud ootuspärane, vaadates depositooriumist läbi tulnud tehingute arvu ja börsil tehtud tehingute arvu. Depositooriumis on tehingute mahud muidugi suuremad, börsil rohkem väiksemad. Aga ma arvan, et selles pole midagi erilist, börs ei kaota börsivälist turgu. Kõik, kes ei ole börsi liikmed, võivad endiselt tehinguid teha väljaspool börsi.
    Segadused, mis esimestel päevadel börsi ümber toimusid, on põhjendatavad üleminekuperioodiga. Mitmel pangal olid tehingud reedest ja laupäevast depositooriumisse sisse löömata. Me ei leidnud, et nad ei tohiks seda tagantjärele teha. Seal taga on ikkagi investor, kes on tehingu enda jaoks reeglitepäraselt ära teinud, ja seepärast pole ka põhjust öelda, et oleks tegemist reglemendi rikkumisega.
    Kõigele vaatamata usun ma, et Tallinna väärtpaberibörs saab eestis keskseks kohaks, kus väärtpaberitega kaubeldakse.
    Väärtpaberibörs on igal juhul vajalik asi. See, et ta tehti elektroonilise börsina, on väga õige otsus. Kuigi selle tegemine ja tarkvara on kallis, on pikemas perspektiivis see siiski ainuvõimalik lahendus.
    Eestisisese turu jaoks seda börsi võib-olla vaja polekski, see turg toimiks niisamagi. Börs on selle jaoks, et Eestisisest turgu avardada. Välisinvestorite jaoks kehtib tihti selline nõue, et nad võivad investeerida ainult börsil noteeritud väärtpaberitesse. Kui nüüd kellegi aktsiad jõuavad börsile, siis potentsiaalsete investorite ring koheselt laieneb.
    Börsi tegevus on olnud ootuspärane. Iga algus on raske ja see oli ka ette teada. Edaspidi hakkab kindlasti libedamalt minema. Sügisel peaks enamik tehinguid käima läbi börsi.
    Börsilt laekuv informatsioon võib olla alguses pisut puudulik. Küsimus on selles, et ka meie häälestame siin oma tarkvara ümber, kuna saame tehinguid nüüd kahest kohast -- lisaks enda tehingutele tulevad juurde tehingud börsilt. Seetõttu on meil praegu täiendav tarkvara installeerimisel, mis venitab ka meie päevad pikemaks.
    Praegu peaks informatsioon tehingute kohta jõudma kõigini õigel ajal.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Föderaalreserv plaanib "peagi" rahatrükki vähendama hakata
Föderaalreserv teatas pärast kahepäevast kohtumist, et võib “peagi” alustada võlakirjade ostuprogrammi vähendamisega ning andis märku, et intresse võidakse hakata tõstma oodatust varem, vahendab Reuters.
Föderaalreserv teatas pärast kahepäevast kohtumist, et võib “peagi” alustada võlakirjade ostuprogrammi vähendamisega ning andis märku, et intresse võidakse hakata tõstma oodatust varem, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.