Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Autokummidest saab õli pumbata
Elektrijaamas hakati põlevkiviõli tootmisele suuremat rõhku panema pärast seda, kui tekkisid häired Eesti varustamisel masuudiga. Põlevkiviõli on sisseveetavast masuudist odavam ja seda õnnestub Eestis edukalt turustada.
Esialgu kavatseti Eesti elektrijaamas toodetud põlevkiviõli kasutada elektrienergia tootmiseks. Kuna see protsess ei osutunud piisavalt efektiivseks, toodetakse põlevkiviõli praegu müügiks peamiselt teistele tarbijatele. Elektrijaam tarvitab ise õli ainult oma katelde käivitamiseks.
Eesti Energia keskkonnaspetsialisti Albert Laksi sõnul toodeti õli algselt ainult põlevkivist. Selleks, et muuta tootmine efektiivsemaks, hakati põlevkivile lisama ka kummijäätmeid. Praegu toodetakse õli vahekorras 90 protsenti põlevkivi ja 10 protsenti kummijäätmeid.
Kummijäätmetest ja põlevkivist toodetud õlikoguse suurus sõltub toorkummi kvaliteedist. «Õli tootmiseks kasutatakse momendil igasugust olmekummi, alates ujumisülikonnast ja lõpetades preservatiividega,» tunnistab Laks.
Ühest tonnist põlevkivist on võimalik toota kuni 120 liitrit põlevkiviõli. Kui põlevkivile lisada aga kummijäätmeid, saab samast kogusest 400 liitrit õli.
Laks räägib, et keemiainstituut on uurinud kummijäätmete kasutamise mõju keskkonnale, mille alusel on keskkonnaministeerium väljastanud Eesti elektrijaamale loa võtta katselisel eesmärgil kasutusele kuni 20 000 tonni kummijäätmeid.
Laksi sõnul on elektrijaamal ministeeriumi lubatud kummijäätmete maht peaaegu täidetud.
Ta seletab, et õli tootmiseks tuleb kõigepealt autokummid peenestada, sest vastasel juhul ummistub kasutatav seadmestik. Kummide peenestamisseade maksab neli miljonit krooni ja praegu otsitakse selle ostmiseks finantseerijat.
Laksi sõnul võiks kummide peenestamisseadme ostu aidata finantseerida keskonnaministeeriumi halduses olev keskkonnafond, sest projekt aitab hävitada kahjulikke jäätmeid.
Lisaks projekti kaasfinantseerimisele võiks keskkonnaministeerium hoolitseda ka vanade autokummide kogumispunktide loomise eest, leiab Laks.
Pole mõeldav, et Eesti Energia töötajad hakkaksid käima vanu autokumme kokku korjamas, lausub Laks. Ta lisab, et peale Eesti võiks autokumme kokku korjata ka Lätist ja Leedust.
Kummijäätmete kogumispunktide puudumisel tegeleb praegu üks erafirma jäätmete importimisega läänest, sõnab Laks.