- OMX Baltic0,03%299,05
- OMX Riga0,24%894,11
- OMX Tallinn−0,17%2 052,88
- OMX Vilnius0,22%1 205,08
- S&P 500−0,07%6 225,52
- DOW 30−0,37%44 240,76
- Nasdaq 0,03%20 418,46
- FTSE 1000,11%8 864,23
- Nikkei 2250,33%39 821,28
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,62
- OMX Baltic0,03%299,05
- OMX Riga0,24%894,11
- OMX Tallinn−0,17%2 052,88
- OMX Vilnius0,22%1 205,08
- S&P 500−0,07%6 225,52
- DOW 30−0,37%44 240,76
- Nasdaq 0,03%20 418,46
- FTSE 1000,11%8 864,23
- Nikkei 2250,33%39 821,28
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,62
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Autokummidest saab õli pumbata
Elektrijaamas hakati põlevkiviõli tootmisele suuremat rõhku panema pärast seda, kui tekkisid häired Eesti varustamisel masuudiga. Põlevkiviõli on sisseveetavast masuudist odavam ja seda õnnestub Eestis edukalt turustada.
Esialgu kavatseti Eesti elektrijaamas toodetud põlevkiviõli kasutada elektrienergia tootmiseks. Kuna see protsess ei osutunud piisavalt efektiivseks, toodetakse põlevkiviõli praegu müügiks peamiselt teistele tarbijatele. Elektrijaam tarvitab ise õli ainult oma katelde käivitamiseks.
Eesti Energia keskkonnaspetsialisti Albert Laksi sõnul toodeti õli algselt ainult põlevkivist. Selleks, et muuta tootmine efektiivsemaks, hakati põlevkivile lisama ka kummijäätmeid. Praegu toodetakse õli vahekorras 90 protsenti põlevkivi ja 10 protsenti kummijäätmeid.
Kummijäätmetest ja põlevkivist toodetud õlikoguse suurus sõltub toorkummi kvaliteedist. «Õli tootmiseks kasutatakse momendil igasugust olmekummi, alates ujumisülikonnast ja lõpetades preservatiividega,» tunnistab Laks.
Ühest tonnist põlevkivist on võimalik toota kuni 120 liitrit põlevkiviõli. Kui põlevkivile lisada aga kummijäätmeid, saab samast kogusest 400 liitrit õli.
Laks räägib, et keemiainstituut on uurinud kummijäätmete kasutamise mõju keskkonnale, mille alusel on keskkonnaministeerium väljastanud Eesti elektrijaamale loa võtta katselisel eesmärgil kasutusele kuni 20 000 tonni kummijäätmeid.
Laksi sõnul on elektrijaamal ministeeriumi lubatud kummijäätmete maht peaaegu täidetud.
Ta seletab, et õli tootmiseks tuleb kõigepealt autokummid peenestada, sest vastasel juhul ummistub kasutatav seadmestik. Kummide peenestamisseade maksab neli miljonit krooni ja praegu otsitakse selle ostmiseks finantseerijat.
Laksi sõnul võiks kummide peenestamisseadme ostu aidata finantseerida keskonnaministeeriumi halduses olev keskkonnafond, sest projekt aitab hävitada kahjulikke jäätmeid.
Lisaks projekti kaasfinantseerimisele võiks keskkonnaministeerium hoolitseda ka vanade autokummide kogumispunktide loomise eest, leiab Laks.
Pole mõeldav, et Eesti Energia töötajad hakkaksid käima vanu autokumme kokku korjamas, lausub Laks. Ta lisab, et peale Eesti võiks autokumme kokku korjata ka Lätist ja Leedust.
Kummijäätmete kogumispunktide puudumisel tegeleb praegu üks erafirma jäätmete importimisega läänest, sõnab Laks.
Enimloetud
1
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
2
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
3
Viimased uudised
“Kinnitamiseni läheb väga positiivse stsenaariumi korral mõni aasta”
“Kinnitamiseni läheb väga positiivse stsenaariumi korral mõni aasta”
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Portfell kasvas üle 60%
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele