Mulgi kindlustaja lööb turul laineid

- saab 23aastaseks

- kindlustusagendiks hakkas ajalehekuulutuse peale

- töötab Salva Kindlustuses

- kuusissetulek ulatub 40 000 kroonini

- tema müügimahule jäävad alla mitmed väiksemad Eesti kindlustusseltsid

Prantsus kinnitab, et ta on 1970ndate väljalase, sellel aastal saab ta 23 aastat täis. Kolhoosiosakute eest ostetud kolmetoalises korteris elab ta praegu veel poissmehepõlve, kuigi väljavalitu tema enda sõnul juba silmapiiril terendab.

Paar nädalat tagasi vahetas noormees talle seni kuulunud sõiduauto Honda välja 50 000 krooni maksnud 1990. aasta prantsuse Peugeot' vastu. Viljandimaal on tema uus punane sõiduk mulgi ärimeeste seas juba hästi tuntud, sest nagu Toots Tõnissoni juurest, ei lähe ka Prantsus kliendi juurest ilma allkirja saamata kunagi minema.

Prantsuse võlu ehk miks kliendid just temalt poliise ostavad on paljude jaoks mõistatus. Tema eelmine tööandja, kindlustusseltsi Leks juhatuse esimees Raul Kastan on vaid näinud, et Prantsusel on väga head müügitulemused.

Teised, kes Prantsust lähemalt tunnevad, teavad, et «tülikas müügiagent» tuleb ka siis tagasi, kui teda ükskord on juba uksest välja visatud. Leksi jurist Andres Rebane teab juhust, kus politsei pidas Prantsuse kiiruse ületamise eest kinni. Prantsus kargas politseinikele peale, et tema pole kiirust ületanud. Vaidlus jõudis kohtusse, kus Prantsus jäi peale, kuna selgus, et politseiradar ei vastanud nõuetele. Tartu politseinikud räägivad tänini mulgist, kes neile haledasti sisse tegi.

Üks Prantsuse klient hindab, et ta on kogu aeg kättesaadav. Kahe mobiiltelefoni ja tekstipeileriga varustatud agent tuiskab lepinguga kohale kohe, kui talle seda mõista anda.

Salva Kindlustuse arendusdirektor Raivo Linnas teab, et maailmastatistika järgi on kindlustusagendid IQ tasemelt kõikidest ametitest tagantpoolt kolmandad. «Statistika järgi on nii, et mida madalam IQ, seda efektiivsem töö,» räägib Linnas.

«Prantsuse puhul see ei kehti,» lisab ta kohe juurde.

Raivo Linnas kinnitab, et Prantsus kuulub Eesti kindlustusagentide esikolmikusse, vähemalt müügimahtude poolest küll.

Kui Prantsus kuuleb, et Linnas ei peagi teda Eesti kõige paremaks kindlustusagendiks, väljendab ta pettumust: «Kas ma ei olegi siis esimene?»

Siis meenub talle veel üks hea agent ja ta lisab: «Noh, esikolmikus olen ma kindlasti!»

Kolm aastat tagasi ajalehekuulutuse peale Leksi tööle asunud Prantsus lahkus tööandja juurest skandaaliga, mille tulemuseks on praegu Tartu kriminaalpolitsei uurimisbüroos pooleli olev kriminaalasi. Kumb osapool selles segases loos süüdi on, teavad vist ainult asjaosalised ise.

Leksi juhatuse esimees Raul Kastan ütleb lihtsalt: «Meil oli pikk koostöö, aga kui suured rahad liiguvad, siis ...»

Kastani versiooni kohaselt vallandati Prantsus seetõttu, et kindlustusselts hakkas mitmelt poolt negatiivseid signaale saama, et Prantsuse käed pole mitte päris puhtad. Hiljem olevat ka Leksi juhtkond ise selles veendunud. Prantsuse põhjendused Leksi juhte ei rahuldanud.

«Kui sa liigutad nädalas paarsada tuhat krooni, mis sageli on sularaha, tekib sul kiusatus näiteks sada tuhat jätta arvele kandmata,» lausub Kastan. «Nüüd on Prantsus võtnud endale ei-tea-kust mõtte, et ka meie oleme talle võlgu ja nõuab tasaarveldust.»

Kindlustusseltsi ja Prantsuse vaheline vaidlus käib 128 000 krooni ümber. Kindlustusagent väidab, et Leks ei nõustunud talle välja maksma protsenti, mida ta lepingu kohaselt oleks pidanud saama. Nimelt seisab Prantsuse sõnul Leksi agentide premeerimise käskkirjas säte, et kui agendi müügimaht ületab 30 000 krooni kuus ja 150 000 krooni poolaastas, kohustub tööandja lisaks vahendustasule maksma talle ühe protsendi kogutud kindlustuspreemiate mahust tasuna hea töö eest.

Prantsus kinnitab, et Leks võlgneb talle 70 000 krooni, koos viivistega kokku üle saja tuhande krooni. Leksist põhjendati Prantsusele selle summa tasumisest keeldumist sellega, et nii suurt summat ei saavat ühele inimesele preemiana välja maksta.

Raul Kastan kinnitab, et Prantsus on jätnud Leksi arvele üle kandmata preemiaid umbes 100 000 krooni väärtuses. Jurist Andres Rebane täpsustab, et nõude suurus on 127 783 krooni, mille moodustavad sadakond katteta poliisi.

Rebane tunnistab, et Leks jättis tõepoolest Prantsusele preemiaraha maksmata, kuna selgusid needsamad väljakirjutatud lepingud, mille eest jäi raha laekumata.

Majanduspolitsei on Margus Prantsuse väitel leidnud, et enamuse puuduolevast summast on Leks kätte saanud, süüdistused tulenesid sellest, et paar firmat on nime vahetanud, mis aga Leksi raamatupidamises ei kajastunud.

Prantsuse sõnul võis siiani ümberlükkamata 15kroonine puudujääk tekkida miljonite kroonide juures väga lihtsalt, kuid ta on veendunud, et nõue tema vastu väheneb veelgi.

Andres Rebane, kes oma endise kindlustusagendi vastu algatatud kriminaalasja Leksi poolt esindab, väidab: «Prantsuse süüd ei saagi võib-olla tõestada, sest asjad on väga segased.» Rebase sõnul on Prantsus oma töös kasutanud sõprade, tuttavate ja teiste muidu väga toredate inimeste abi ja seetõttu pole Prantsus raha kadumises ise võib-olla üldse süüdi.

Ta leiab aga, et Prantsuse-stiilis totaalne kindlustuse müük kahjustab kindlustusseltsi mainet. Koos Prantsusega läksid Leksist Salvasse üle mitmed kliendid, mida Rebane Prantsusele kuidagi andestada ei suuda.

Rebane mõistab hästi, miks Salva Kindlustus on Prantsust omades lausa või sees. Mais oli Salva müügimaht Eesti kindlustusseltside seas kolmas, sellega möödus ta nii Eesti Aerometist kui Leksist.

Raivo Linnas põhjendab Salva positsioonide kindlustumist autode vabatahtliku kindlustuse olulise suurenemisega, mis on aga Margus Prantsuse leivanumber.

Salva Kindlustusele on Prantsus poole aastaga sisse toonud üle kolme miljoni krooni. Leksi kassasse lisas ta eelmisel aastal enda sõnul preemiatena ligi seitse miljonit krooni, mis moodustas peaaegu viiendiku Leksi kogutud preemiatest.

Prantsuse müügitulemusele jäi eelmisel aastal 23 Eesti kindlustusseltsist alla kaheksa.

Leksi juhid Prantsusele nii suurt osa oma tulemist omistada ei taha. Küsimusele, kas andmed, et Prantsuse müügimaht oli eelmisel aastal üle kuue miljoni krooni, on valed, on Leksi juhid sunnitud vastama, et see number ei ole vale.

Kuigi Prantsuse müügimaht on meeletult suur, pole talle veel oma kindlustusseltsi loomise mõtet tulnud. Kuigi temaga sama edukaid ärimehi on maakohtades vähevõitu, jääb Prantsus enda väitel kodukülas ühest mehest maha.

Üheksaklassilise haridusega kindlustusagendi õemehe õemees on ASi Mulgi Meier juhatuse esimees Andres Vinni, kes loob koos Põlva ja Paide piimakombinaatide juhtidega suurt piimatööstuse kontserni Lõuna-Eestis. Vinni elab samuti Viljandist 13 kilomeetri kaugusel asuvas Vastsemõisas.

Seevastu oma sissetulekutega annab Prantsus nii mõnelegi pankurile silmad ette. Ta sai eelmisel kuul 38 000 krooni puhtalt kätte.

Prantsus sõnab, et ka kõige kehvematel kuudel on tema sissetulek üle 20 000 krooni. Leksis sai Prantsus kätte keskmiselt 23 000 krooni ümber kuus, kinnitab Rebane.

Raivo Linnas möönab, et kuigi kindlustusseltsid on hakanud ka oma juhtidele viimasel ajal korralikku palka maksma, pole midagi ebatavalist, et Prantsuse-sarnane agent teenib kontorirottidest enam.

«Prantsus toob sisse raha, millest juhatus elab,» toob Linnas välja argumendi.

Kuigi Salva oli Raul Kastani sõnul see kindlustusselts, kes Leksile Prantsuse kohta negatiivseid signaale edastas, võeti ta järgmisel päeval pärast vallandamist just Salva Kindlustusse tööle, on Leksi juhatuse esimees pahane.

Raivo Linnas ütleb, et Salvale on loomulikult teada Prantsuse vaidlus Leksiga, kumb pool kohtus võitjaks osutub, pole aga sugugi selge.

Samas kinnitab Linnas, et Salvas on Prantsus töötanud korrektselt ja kui ta oleks kasvõi ühe krooni oma taskusse toimetanud, poleks ta sellest hetkest enam Salvas tööl.

«Olgu ta nii hea müügimees kui tahes,» lisab Linnas.

Linnas leiab, et Margus Prantsuse müügiedul on kaks seletust -- ta valib tõepoolest suuri kliente ja tal on väga efektiivsed, kui mitte agressiivsed müügimeetodid.

Transpordikindlustusele valmistas mulgi kindlustusagent igal juhul palju peavalu, meenutab Linnas, kes ise töötas varem Transpordikindlustuse peadirektorina ja kellest on tänaseks saanud endise murelapse otsene ülemus.