1. august 1996
Jaga lugu:

Maailma majandusse suurkontsernide kaudu

Business Weeki andmetel moodustasid 1996. aastal tuhande maailma võimsama kontserni turuväärtusest 46 protsenti USA suurfirmad ja 23 protsenti Jaapani kompaniid. Business Week nimetab aga tõusvateks tähtedeks ka selliseid Euroopa kontserne nagu Ericsson ja Siemens. Mõlemad on jõudnud Balti turule oma Soome esinduste kaudu.

Eestis alustas sellel aastal tööd Rootsi telekommunikatsioonikontserni Ericsson tütarfirma, räägib Ericsson Eesti ASi müügidirektor Veiko Sepp. Lätis ja Leedus tegutseb kontsern alles esinduste tasemel.

Ei tahaks hakata spekuleerima emotsionaalse väitega, et eestlased on paremal järjel kui lõunanaabrid, otsib Veiko Sepp põhjendust Eesti edumaale Ericssoni organisatsioonis.

Algusperioodil oli vastutus Eestis soomlaste kanda, nüüd on see siirdunud eestlaste kätte. Ericssoni Läti esinduse töö eest vastutavad praegugi veel soomlased ja Leedu esinduse töö eest taanlased.

Sellel nädalal saab ka maailmas tuntuima soomlaste kontserni Nokia esindus Eestis tütarfirma staatuse. Lätis tegutseb juba Nokia Telecommunicationi tütarfirma.

Rootsi-Shveitsi kontserni ABB Eesti turundusdirektor Ulvi Stavitski räägib, et igas kolmes Balti riigis on ABB-l oma keskus. «ABB Soome esindus on Eesti esindusele vanemaks vennaks», ütleb ta. Läti keskuse tööd koordineerivad rootslased ja Leedu oma norralased.

Suurfirmad, kes juhivad oma tegevust juba kohapealsest peakorterist Riias, Vilniuses või Tallinnas, ei näe erinevalt kohalikest märkimisväärseid erinevusi Balti riikide vahel.

Hoolimata eestlaste kujutelmadest ei ole ettevõtluskliima üldiselt ajendiks ühe või teise Balti riigi pealinna valimisel oma firma harukorteri asukohaks.

Üks väheseid, kes Riiat omamoodi Balti riikide pealinnaks tänu tema asukohale peab, on Suurbritannia-Hollandi kontsern Shell, kelle Balti haru juhtkond seal elab. Riia on Balti riikide keskpunktis, mis võimaldab meil töötada paindlikult kõigis kolmes riigis, kommenteerib Shelli Balti kontori hollandlasest finantsdirektor Pim Erkelens.

Erkelensi arvates peaksid kõik kolm Balti riiki parandama ettevõtluskliimat oma riigis, pöörates tähelepanu maksude laekumisele kõikidelt ettevõtetelt, riikliku bürokraatia vähendamisele ettevõtluses ning omavahelise kaubavahetuse lihtsustamisele. Väikeste Beneluxi maade Belgia, Hollandi ja Luksemburgi vahel ei ole enam mingit tollikontrolli piiril, ei hakka Erkelens kaugelt eeskuju otsima.

1000 maailma kontserni hulgas turuväärtuselt sellel aastal neljanda koha saavutanud Coca-Cola kompanii tõi 1994. aastal oma peakorteri Riiast Tallinna.

«Minu teada olid peapõhjuseks tootmisvõimalused Tallinnas», ütleb Coca-Cola Balti marketingidirektor Frode Granaas.

«Olen elanud nii Eestis kui ka Lätis ning viibin tihti Leedus,» räägib Norrast pärit Granaas,«ega igapäevaelus suurt vahet ei ole».

McDonald's avas hiljuti lisaks oma Eesti ja Läti büroodele peakorteri Leedus.

McDonaldsi Baltikumi tegevdirektor Kevin Murphy põhjendab otsust lühidalt -- Leedus on turg kõige suurem.

Maailmas suuruselt teise ravimikontserni Bristol-Meyers Squibbi Baltimaade tegevdirektori Mart Leiburi teada avas Bristol-Meyers Squibb oma Balti peakontori Tallinnas tänu paremini reguleeritud ravimiturule Eestis.

Pole lootagi, et Balti riikide pealinnades kõrguksid lähiaastatel multinatsionaalsete korporatsioonide peakorterite võimsad büroohooned. Kontsernide tähelepanu on näpanud endale Aasia tiigrid Taiwan, Singapur, Lõuna-Korea ja ka Hiina.

Küll aga muudavad rahvusvahelised suurfirmad eestlased mobiilsemaks. Mõne aasta pärast võib leida eestlasi juhtimas multifirmade büroosid mitmetes riikides.

Bristol-Meyers Squibbi Balti tegevdirektor Leibur usub, et suure tõenäosusega võib ta töötada peagi Bristol-Meyers Squibbi büroos mõnel teisel mandril.

Bristol-Meyers Squibbi põhiideeks on Leiburi sõnutsi anda oma töötajatele arenguvõimalus. See tähendab liikumist ametipostide hierarhias nii vertikaalselt alt ülespoole, kui ka horisontaalselt ühest riigist teise, selgitab Leibur.

Rahvusvaheliste kontsernide juhtkonnad on tihti väikesed minimudelid erinevatest rahvustest.

Coca-Cola kompanii Balti riikides põhineb kombinatsioonil rahvusvahelistest ja kohalikest kodanikest. «Siin töötab viis välismaalast, kes on pärit Norrast, Austraaliast, Kanadast ja USAst,» ütleb Frode Granaas.

Bristol-Meyers Squibbi 30 töötajat Balti riikides on kõik kohalikud, lausub Leibur. Ka Ericsson ja ABB ei ole Eestisse eksportinud välismaalasi.

ABB Eesti esinduses töötab ainsa välismaalasena tegevdirektor Bo Henrikson.

Eestis tegutseva Soome kontserni Neste Ida-Euroopa divisjoni Venemaa, Eesti, Läti ja Leedu büroode presidendid on soomlased. Neste Valgevene büroo president on aga juba eestlane Riho Sild.

Neste Oil Eesti ASi juhatuse esimees Ilkka Risto mainib, et firma perspektiiv on koolitada eestlased välja.

Praegune Neste Läti esinduse president töötas enne Eestis, ütleb Risto. Me oleme just nagu diplomaadid, kes vahetavad iga kahe-kolme aasta tagant asukohamaad, lisab ta.

«Kahju on lahkuda,» tõdeb Risto, «ma olen koos eestlastega selle tormilise arengu siin maal kaasa teinud.»

Lisaks inimestele toovad globaalsed ettevõtted kaasa ka oma tööstiili.

Nestes toimub töö koordineerimine Ida-Euroopa divisjoni kokkusaamisel Helsingi peakorteris, firmade juhtkondade kokkusaaamistel sihtriikides ja firmade osakondade töökoosolekutel, tutvustab Risto Neste kodukorda.

Bristols-Meyers Squibbi töötajad osalevad kontserni töötajate kohtumistes Euroopas . Tegelikult olen kaks kolmandikku oma tööajast ratastel, tunnistab Leibur.

Ericssoni müügidirektori Veiko Sepa sõnutsi teevad rahvusvahelises firmas töötamise huvitavamaks töökoosolekud, kus saab suhelda kolleegidega Taist, Sri Lankast või Lõuna-Aafrika Vabariigist.

Jaga lugu:
Hetkel kuum