• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Esoili areng loodetust aeglasem

    Vastab ASi Esoil juhatuse esimees Oleg Panfilov

    Esoili vaatevinklist on uus omanik Coastal Baltica Holding meie firmale kõige parem. Neil on väga head võimalused investeerimiseks.
    Arvan, et lühikese aja jooksul vahetab Coastal välja Esoili krediidiportfelli. Kuna Eestis toimub praegu väga intensiivne bensiinijaamakettide areng, mis nõuab suuri investeeringuid, siis usun, et Coastalil on ka siin head võimalused. Lisaks on Coastalil oma oskusteave nii bensiinijaamade arengu, hulgimüügi kui ka rahvusvahelise krediidinduse osas.
    Kogu Esoili ajalugu läheb kokku tema erastamise ajalooga. Esoil moodustati 1994. aasta detsembris ja lülitati juba kaks kuud hiljem erastatavate firmade nimekirja. Esoili areng ja erastamine on seega kestnud pea 20 kuud.
    Erastamisega venitamine ei ole ühelegi firmale iseenesest kasulik, sest pole teada ei tulevane omanik ega see, milline on uus strateegia. Raske on ka head meeskonda moodustada, sest erastamise käigus ei saa kellelegi töökoha suhtes garantiid anda. Kõik see aeglustab firma arengut.
    Ka Esoili restruktureerimise vaatevinklist ei olnud erastamine kasulik, kuna erastamise väljakuulutamise järel ei saa struktuuri enam muuta. Algul plaanisime ASist EK välja tõsta hulgimüügi ja jätta nad tegelema ainult jaemüügiga. Esoili nägime hulgimüügikesksena. Seda me ei saanud kahjuks realiseerida.
    Samuti oli raske luua pikaajalisi suhteid investorite ja partneritega. Uus omanik ja tema strateegia olid ju teadmata. Seega ei olnud firma areng nii kiire ja edukas, kui moodustamise hetkel arvasime. Peale erastamist arengutempo loodetavasti tõuseb.
    Sellest ei ole juttu olnud. Esoil oli erastamise käigus üsna avameelne ja midagi ei varjanud. Kõik osalised said põhjalikku infot. See andis küll meile palju tööd juurde.
    Meil ei ole selle kohta infot. See on aga iga võistluse resultaat, et keegi võidab ja enamik kaotavad. Arvan, et kõik arvestasid võimaliku kaotusega.
    Eraldi saab muidugi rääkida AA-Õligrupist, kes üritab realiseerida oma võlanõuet. Erastamise käigus see neil teatavasti ei õnnestunud. Läbirääkimised Õligrupi ja agentuuri vahel käivad. Meie oleme sellest protsessist veidi eemale jäänud.
    Kuu aega tagasi arestis kohtutäitur Esoili varad, sama tegi paar päeva hiljem juba pankrotihaldur. Õligrupi käitumist me tunneme seega hästi, läbirääkimiste tulemusi küll veel ei tea. Loodan, et osapooled jäävad lahendusega siiski rahule. Ainus probleem ongi Õligrupi, agentuuri ja tulevase omaniku vahelised suhted.
    Mul on raske Coastali eest rääkida, võin vaid öelda, mida mina teeksin. Jätkaksin keti saneerimist, ebarentaablite jaamade müüki ja uute ehitamist. Coastali tiiva all on seda lihtsam teha.
    EK võlapakett on sada miljonit krooni, omakapital aga üsna väike. Kiireks arenguks vajab EK kas aktsiakapitali laiendamist või pikaajalisi odavaid krediite. Kõik ju näevad, kui kiiresti arenevad Neste ja Statoili ketid.
    Eeskätt olemasolevad ketid. Näiteks AA-Trading või ka teised. Veel võib EKst huvituda mõni rahvusvaheline kontsern. See ei ole küll odav, aga on kiireim viis turule tulemiseks. Erastamise esimeses voorus tundis keti vastu huvi Texaco.
    Coastalil on oma struktuur. Ma ei oska öelda, kuidas Esoil sellesse lülitatakse. Seni kuni uuel omanikul jäävad erastamisagentuuri ees mingid kohustused, peab Esoil juriidilise isikuna vist jääma. Kas aga funktsioneerivaks või riiulifirmaks, on täna raske öelda.
    Siiski arvan, et Esoili struktuur muutub totaalselt. Coastal on suure firma keskne. Esoil oli kompaktne firma, mille keskuseks oli holding. Coastalil on aga oma holding-firma olemas.
    Mul ei ole selle kohta infot. Oleneb juhtimistasemest. Kui rääkida bensiinijaamadest, siis seal muudatusi vist ei tule. Terminaalideski pole mõtet estakaadidel töötajaid vahetada. Arvan, et ka kesktasemel muutusi ei tule. Küll on võimalikud muudatused nii terminaalide kui EK tipptasemel.
    Minu Esoili järelevalvenõukoguga sõlmitud tööleping kehtib veel kolm aastat. Seda võib muuta ainult poolte initsiatiivil.
    Minule ei ole keegi Coastalist tööpakkumist teinud ja vaevalt seda tehaksegi. Pärast lahkumist kindlasti puhkan. Seejärel vaatan edasi, mida tegema hakata. Inimene üldiselt tahab teha seda tööd, mis talle meeldib. See ei tähenda, et ma ei võiks oma tegevusala muuta.
    Praegu ei ole mul aga õiget ettekujutust firma ülevõtmisest. Kui see toimub ainult Esoili varade baasil, võtaks see aega paar tundi. Kui haaratakse ka Esoili tütarfirmad, võib kõik venida kuni kahe kuuni. Jäme ots on selles protsessis Coastali käes. Mulle aga tundub, et nemadki ei oma ülevõtmisest täit pilti. Seetõttu ei oska ka öelda, millal minu tulevik selgemaks saab.
    Lisaks olemasolevatele rahvusvahelistele kettidele tuleb neid Eesti turule ilmselt veel paar tükki. Näiteks Texaco, Esso, Jet, Q8. Muidugi on oma nishsh ka kohalikel kettidel. Neid jääb turule umbes kolm-neli.
    Arvan, et eespool nimetatud rahvusvahelised firmad hakkavad tegutsema ka hulgiturul. Praegu on Eestis põhiliselt kahte sorti naftasaadusi -- lääne ja ida produkt. See jaotus jääb ka edaspidi.
    Lääne produkte toob enim maale Neste. Neile kuuluva Porvoo naftatöötlemistehase ja Tallinna vahel on ju kõigest 80 kilomeetrit. Ka idakaup leiab oma nishi. Eeskätt rasked kütused -- masuut ja diislikütus.
    Eesti kütuse tulevik on seotud naftasaaduste transiidiga nii ida kui lääne suunas. See protsess võtab veelgi hoogu. Tallinna sadam on Balti regioonis kõige sügavam ja uuem. Kaasa aitab ka arenenud infrastruktuur ja oskusteave.
    Ma ei välista, et tulevikus tekivad ka Eestis mingid nafta ümbertöötamise võimalused. See idee meeldib mulle ja tulevikus ehk veel kellelegi.
    Vaevalt küll, et mina seda juhtima hakkan. Tehase idee arengule aitaksin muidugi meelsasti kaasa.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Euroopa suurim pank soovitab investoritel Euroopa aktsiaid vältida Blackrock näeb pikaajalisi võimalusi energiakriisis
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
Selgeid sõnumeid palun! Ja mitte ainult 5 minutit enne “AK”d
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Taavi Pertman langes esimese investeeringuga kohe petturite küüsi
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Kunstmuruäri juhti häirib korruptsioonihõng riigihangetel
Gasellist kunstmuruäri Unigrass juhti ja omanikku Andrus Kivi häirib, et ametnikud üritavad riigihangete tulemusi mõjutada.
Gasellist kunstmuruäri Unigrass juhti ja omanikku Andrus Kivi häirib, et ametnikud üritavad riigihangete tulemusi mõjutada.
Kusti Salm: Venemaa suurendab panuseid, peame talle sõja hinda tõstma
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Lääne-Viru ettevõtjaid elektrikatkestus ei hirmuta
Selline teade nagu eile, kui peaminister Kaja Kallas palus rahval valmistuda võimalikeks paaritunnisteks elektrikatkestusteks, Lääne-Viru ettevõtjaid verest välja ei löö, kirjutab
Selline teade nagu eile, kui peaminister Kaja Kallas palus rahval valmistuda võimalikeks paaritunnisteks elektrikatkestusteks, Lääne-Viru ettevõtjaid verest välja ei löö, kirjutab
Kaja Kallas: kõigil on tark olla valmis elektrikatkestusteks
Peaminister Kaja Kallas pöördus täna õhtul avalikkuse poole seoses Venemaa tõttu pingestuva julgeolekuolukorraga.
Peaminister Kaja Kallas pöördus täna õhtul avalikkuse poole seoses Venemaa tõttu pingestuva julgeolekuolukorraga.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.