Välisinvestorite soosija

Ma ei taha ühtegi erastamist eriti välja tõsta ja jätaks selle arvamuse küll arvamata. Esoiliga on väga palju nii-öelda kõrvalisi probleeme olnud. Kogu Esoili erastamise epopöa on meenutanud veidi köiel käimist, samm vasakule, samm paremale võiks tähendada erastamise ebaõnnestumist.

Üks oluline põhjus oli seesama võlgade küsimus. Siis ei olnud mingit võlgade jaotamise lepingut Esoili ja Eesti Kütuse vahel. Erastamisagentuur toetas tollal seisukohta, et üht pakkumist oleks võinud aktsepteerida ja lepingu sõlmida juba eelmisel aastal.

Ostu-müügileping veel jõustunud ei ole, seetõttu on lõplikke järeldusi vara teha. Teisest küljest, kui kõik läheb kavandatu järgi, arvan, et praegune lõpptulemus ei ole halvem, kui aastatagune oleks olnud. Kas ta on parem, seda on raske öelda, sest tõenäoliselt oleks eelmisel aastal aktsepteeritud erastamistehingu tulemus olnud majanduslikult küllaltki sarnane. Seoses Termoili projektiga oleks Coastal olulise rolli ettevõtte tegevuse kaudsel või otsesel juhtimisel tänaseks päevaks niikuinii saavutanud.

Tõenäoliselt küll. See tuleneb vaidlustamata faktist, et ebakindlus ettevõtte tuleviku suhtes ei saa tema majandustegevust soodustada. Õnneks on takistusteta edasi läinud Termoili projekt. Kõige suurem kahtlus eelmise aasta lõpus, et kas Termoili projekt viiakse lõpule sellistes tingimustes, leidis siiski sellise lahenduse, et see projekt lõpetati. Oleks võinud halvemini minna, kui seda põhilist investeeringut arvesse võtta.

Vaidlused selle üle, kas eelistada kodumaist või välismaist kapitali, jäävad alati. Need vaidlused loomulikult olid nõukogus. Antud juhul kallutas parima pakkumise väljavalimisele võib-olla põhiliselt see, et riigi risk pärast lepingu sõlmimist on kõige väiksem.

Ma arvan, et kõik mõjud olid tasakaalustatud. Just seesama argument, et kodumaine kapital ja nõnda edasi, tasakaalustas igal juhul Coastali igasuguse poliitilise aktiivsuse. See on küllaltki tavaline, et nii saatkonnad kui välisinvestorid ise üritavad poliitikutega kohtuda.

Maksimum, mida nad suudavad saavutada, on võib-olla tasakaalustada seda niinimetatud kodumaise kapitali eelistamise trendi. Minu arvates kodumaise kapitali eelistamine on siiski valdavam kui välisinvestorite suutlikkus siinseid poliitikuid mõjutada. Välisinvestori pakutu peab olema oluliselt parem, et seda siin üldse aktsepteeritaks.

Minu isiklik arvamus on alati välisinvestoreid rohkem soosiv olnud. Lihtsalt kogemuse alusel, et välisinvestorid tulevad paremini toime ettevõtte ümberkorraldamisega, neil on turgudele lihtsam juurdepääsu leida ja tihedam integreerumine muu majandusega. Ma arvan, et välisinvestoreid oleks võinud erastamisprotsessis soosida rohkemgi, kui seda tehti. Aga see on poliitiliselt raske küsimus igas riigs.

Ei, ma arvan, et mitte. Kui ma esialgu tööle tulin, siis oli põhiline stiimul enda proovilepanemine. Praegu seda stiimulit enam ei ole. Ma otsustasin alles viimasel hetkel. Põhiline, millele ma mõtlesin, oli see, et mitmed asjad on kriitilises seisus pooleli.

Ma arvan, et detailides olid. Põhivaidlus oli küll selles, et erastamisagentuur ei suuda nõukoguni tuua kõiki detaile, mida nõukogu üks või teine liige teada tahtis. Ega kõiki fakte ei tea ministeeriumid ja ei oska selgeid vastuseid kõikidele küsimustele anda ettevõtte juhtkondki. Kui jälgida kõiki vaidlusi selle üle, et ettevõtte bilanss ei vasta tegelikkusele ja nõnda edasi, siis on selge, et mõnele küsimusele ei suuda keegi selget vastust anda.

Minu isiklik arvamuse järgi oli rohkem poliitiliste mõjugruppide võitluse küsimus. Arvati, et mingi koha peal peaks olema lojaalsem isik.

Raske öelda. See küsimus oli jätkuvalt päevakorras. Minu teada oli ta ka peale seda reformi päevakorras. Ja minu arvates oli küsimus päevakorras ka suhteliselt kohe peale minu esmakordset valimist.

Ma arvan, et kõige mugavam oli härra Tarandi aeg, aga siin on oma teatud põhjused, sest valimised olid tulemas. Poliitilistel jõududel ei olnud siis mingit mõtet järske liigutusi teha ja suhteliselt lihtne oli ettevõtteid erastamisnimekirja saada.

Kindlasti on pisiasju, mida teeks praeguse kogemuse najal teisiti. Võib-olla teeks mõne asja isegi halvemini. Päris algul olid mul palju radikaalsemad vaated kui nüüd.

Eks kogemuste pluss on see, et hakkad tasakaalustama erinevaid arvamusi ja jõuad seisukohale, et tõde on kusagil vahepeal. Tegutseda tuli nii poliitilise vastuseisu tingimustes kui institutsioonide vastuseisu tingimustes. Kui erastamisagentuur loodi, oli ta suur ja ootamatu konkurent ministeeriumidele. Talle oli antud suur roll asjade üle otsustamisel, mis varem oli puhtalt ministeeriumide monopol. Osa poliitilisi jõude toetas selgelt erastamisagentuuri, osa mitte.