Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Soome-Eesti viisavabadus parafeerimisele

    Vähi sõnul peavad selleks ajaks Eesti ja Soome sõlmima põgenike tagasivõtmise lepingu ning Eesti peab ühinema põgenike konventsiooni lepinguga. Samuti on Soome poole tingimus, et Eesti passid oleksid varustatud turvaelementidega.
    Välisministeeriumi konsulaarosakonna peadirektori Sulev Roostare teatel aastavahetusel viisavabadus ei saabu: «Kõne alla võib tulla lepingule allakirjutamine.»
    Roostare sõnul on Soome tingimus, et Eestis oleks loodud ühtne passiregister, andmebaas, mida saaks operatiivselt kasutada ning kus oleks kõik Eestis välja antud Eesti kodanike passid. Registri loomisega tegeleb kodakondsus- ja migratsiooniamet.
    Rääkides Eesti ja Soome vahel sõlmitavast põgenike tagasivõtmise lepingust, teatas Roostar, et Eesti välisministeerium saadab juba lähipäevil Soome poolele noodi, teatades, et Eesti poolel on vajalikud siseriiklikud protseduurid lepingu sõlmimiseks tehtud. «Siis 30 päeva möödudes peab leping jõustuma ning Soome poole tingimus on, et see leping näitaks end ka praktikas,» lisas Roostar.
    1951. a Genfi konventsiooniga ühinemine on Roostare sõnul Soome soovitav, mitte kohustuslik tingimus. Siseminister Märt Raski juhtimisel tegutseb sellealane valitsuskomisjon juba aprillist ning on teinud ka valitsusele ettepanekud konventsiooniga ühinemiseks.
    «Enne on vaja aga Eestil töötada välja põgenike poliitika, mille väljenduseks on põgenike seadus,» selgitas konsulaarosakonna juht asjade venimist.
    Mis puudutab Soome tingimust, et Eesti passid oleksid varustatud turvaelementidega, siin annab kodakondsus- ja migratsiooniamet alates selle aasta maist välja uue vormi passe, mis senise külmlamineerimise kile asemel on kaetud kuumlamineerimise kilega ning millel on masinloetav kood.
    Roostar kinnitas, et vanu passe kampaania korras välja vahetama ei hakata, kuid ei osanud vastata küsimusele, kas Eesti ja Soome vahel kehtima hakkav viisavabadus laieneks ka vanadele passidele.
    Roostar teatas, et Eesti poolt vaadatuna võiks viisavabadus hakata kehtima 1997. aasta 1. jaanuaril, ent kuna on tegemist kahe riigi vahelise kokkuleppega, ei saa ta täna veel öelda, millal viisavabadus tegelikult kehtima hakkab.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Aasia turud rallisid, kui investorid kaalusid Hiina protestide mõju
Ülemaailmsete aktsiate indeksi tõusu juhtis Hiina aktsiate ralli, kuna koroonapiirangute vastu lahvatanud üleriigilised rahutused leevenesid.
Ülemaailmsete aktsiate indeksi tõusu juhtis Hiina aktsiate ralli, kuna koroonapiirangute vastu lahvatanud üleriigilised rahutused leevenesid.
Peep Peterson: Arto Aasal on ühes asjas õigus
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
Keskpankurid rääkisid USA aktsiaturgu allapoole
Intressimäärade edasisele tõstmisele viitavad Ühendriikide keskpankurite kommentaarid tekitasid USA aktsiaturgudel taas langusmeeleolu.
Intressimäärade edasisele tõstmisele viitavad Ühendriikide keskpankurite kommentaarid tekitasid USA aktsiaturgudel taas langusmeeleolu.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Tallinkist läinud finantsjuht: oli sobilik hetk edasi liikuda
"Finantsdirektori positsioonil Tallinkis olin tõesti vaid kaks aastat, kuid minu lahkumise hetkeks oli selge, et kõige sügavam koroonakriisi põhi on ettevõttel seljataha jäetud ning edasised trendid liiguvad õiges suunas," ütles Tallinkist kinnisvaraarendusfirmasse Liven läinud finantsjuht Joonas Joost.
"Finantsdirektori positsioonil Tallinkis olin tõesti vaid kaks aastat, kuid minu lahkumise hetkeks oli selge, et kõige sügavam koroonakriisi põhi on ettevõttel seljataha jäetud ning edasised trendid liiguvad õiges suunas," ütles Tallinkist kinnisvaraarendusfirmasse Liven läinud finantsjuht Joonas Joost.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tallinkist läinud finantsjuht: oli sobilik hetk edasi liikuda
"Finantsdirektori positsioonil Tallinkis olin tõesti vaid kaks aastat, kuid minu lahkumise hetkeks oli selge, et kõige sügavam koroonakriisi põhi on ettevõttel seljataha jäetud ning edasised trendid liiguvad õiges suunas," ütles Tallinkist kinnisvaraarendusfirmasse Liven läinud finantsjuht Joonas Joost.
"Finantsdirektori positsioonil Tallinkis olin tõesti vaid kaks aastat, kuid minu lahkumise hetkeks oli selge, et kõige sügavam koroonakriisi põhi on ettevõttel seljataha jäetud ning edasised trendid liiguvad õiges suunas," ütles Tallinkist kinnisvaraarendusfirmasse Liven läinud finantsjuht Joonas Joost.

Olulisemad lood

Toidutootja: kallima kraami müük kukub, aga odavpood pole võimule pääsenud
Toidutootja Orkla juhatuse esimene Kaido Kaare sõnul valmistub suurfirma kriisiks ning kardab, et tarbija rahakott ei pea karmile hinnatõusule vastu.
Toidutootja Orkla juhatuse esimene Kaido Kaare sõnul valmistub suurfirma kriisiks ning kardab, et tarbija rahakott ei pea karmile hinnatõusule vastu.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.