Soome-Eesti viisavabadus parafeerimisele

Rääkides Eesti ja Soome vahel sõlmitavast põgenike tagasivõtmise lepingust, teatas Roostar, et Eesti välisministeerium saadab juba lähipäevil Soome poolele noodi, teatades, et Eesti poolel on vajalikud siseriiklikud protseduurid lepingu sõlmimiseks tehtud. «Siis 30 päeva möödudes peab leping jõustuma ning Soome poole tingimus on, et see leping näitaks end ka praktikas,» lisas Roostar.

1951. a Genfi konventsiooniga ühinemine on Roostare sõnul Soome soovitav, mitte kohustuslik tingimus. Siseminister Märt Raski juhtimisel tegutseb sellealane valitsuskomisjon juba aprillist ning on teinud ka valitsusele ettepanekud konventsiooniga ühinemiseks.

«Enne on vaja aga Eestil töötada välja põgenike poliitika, mille väljenduseks on põgenike seadus,» selgitas konsulaarosakonna juht asjade venimist.

Mis puudutab Soome tingimust, et Eesti passid oleksid varustatud turvaelementidega, siin annab kodakondsus- ja migratsiooniamet alates selle aasta maist välja uue vormi passe, mis senise külmlamineerimise kile asemel on kaetud kuumlamineerimise kilega ning millel on masinloetav kood.

Roostar kinnitas, et vanu passe kampaania korras välja vahetama ei hakata, kuid ei osanud vastata küsimusele, kas Eesti ja Soome vahel kehtima hakkav viisavabadus laieneks ka vanadele passidele.

Roostar teatas, et Eesti poolt vaadatuna võiks viisavabadus hakata kehtima 1997. aasta 1. jaanuaril, ent kuna on tegemist kahe riigi vahelise kokkuleppega, ei saa ta täna veel öelda, millal viisavabadus tegelikult kehtima hakkab.