Mulle on jäänud mulje, et Euroopa Liiduga liitumine on praegu üheks diskussiooni objektiks ja arutelu käib peamiselt selle üle, mis liitumises on head ja mis on halba. Seisukohad on vastakad. Ilmselt on diskussiooni aktiivsus vastavuses teema aktuaalsusega. Minu jaoks on Euroopa Liitu astumine kõlama jäänud nii, et ega täpselt ei teata küll, mida sellega tahetakse saavutada.
Kuna Eesti liitumine Euroopa Liiduga on minu jaoks suhteliselt kauge tulevik, siis pole see teema mulle veel huvi pakkunud. Pean häbiga tunnistama, et ma pole Euroopa Liiduga liitumise üle tõsiselt mõelnud. Hoopis suuremat huvi pakuvad praegu teemad, mis on seotud meie igapäevaste majandusprobleemidega.
Loomulikult olen ma kuulnud, et Eestis on minister, kes valmistab ette Eesti liitumist Euroopa Liiduga. Kui strateegilises plaanis on Euroopa Liiduga liitumise eesmärk paika pandud ja keegi pole suutnud selle vajalikkust ümber lükata, siis on põhjendatud, et keegi sellega konkreetselt tegeleb. Miks ei võiks see inimene olla ka minister?!
Võib-olla on see rumal, aga ma eriti ei karda, et keegi hakkab siin tankidega ringi rallitama. Eesti liitumisel Euroopa Liiduga tuleks otsida rohkem seda, mis on meile majanduse poole pealt kasulik.
Ilmselt karmistuvad Eesti firmadele pärast liitumist konkurentsitingimused. See on tegelikult positiivne. Kuna Kodumajatehase toodangul on ekspordipotentsiaali, siis olen seisukohal, et mida vähem on piire ning takistusi ja mida suurem on kaubandusvabadus, seda parem.
Eesti astumisest Euroo pa Liitu on praegu veel vähe räägitud. Mul on selline tunne, et lai üldsus ei tea, mida Euroopa Liitu astumine Eestile tegelikult tähendab. Kui areng peaks kunagi jõudma nii kaugele, et Eestis toimub demokraatlik hääletamine, kas astuda Euroopa Liitu või mitte, siis on see arvatavasti rohkem emotsionaalne hääletamine. Seda, millised on liitumise plussid ja miinused, aga ei vaadata. Ma arvan, et hetkel on euroministri ametikoht vajalik, sest liitumine eeldab sadade dokumentide ettevalmistamist ja on hea, kui sellega keegi tegeleb.
Euroopa Liidu teemal on Eestis piisavalt räägitud. Meie jaoks on praegu võib-olla isegi tähtsam Eesti astumine maailma kaubandusorganisatsiooni. Üks Euroopa Liitu astumise põhjuseid on julgeoleku tagamine, aga samas on ka kaks puudust. Esiteks pole meil sellisel tasemel kõrgtehnoloogiat, millega Euroopa Liidus konkureerida. Teiseks pole meie põllumajandus Lõuna-Euroopa riikide põllumajandusega konkurentsivõimeline. Kindlasti läheb Eesti firmade olukord alguses raskemaks, sest konkurents tugevneb. Ma ise pooldan Euroopa Liiduga liitumist.
Seotud lood
Mõned trendid jäävad meiega kauaks, mõned kaovad sootuks ja mõned muutuvad, kohanedes hetkeolukorraga. Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid (Environmental, Social and Governance – ESG) peavad muutuma, seda eriti seoses eelseisvate struktuursete muutustega poliitikas. Olukord näib olevat Trumpi tulekuga kardinaalselt muutunud, kuid tegelikult on muutused toimunud juba päris pikka aega.