Valgevene president Aleksander Lukashenko korraldab 7. novembril riigis rahvahääletuse põhiseaduse muutmiseks.
Presidendi konstitutsiooniprojekt piirab oluliselt seadusandliku ning kohtuvõimu volitusi ning annab presidendile õiguse nimetada ametisse peaprokurör, ülemja konstitutsioonikohtu esimees ning keskpanga juht, pooled konstitutsioonikohtu ning keskvalimiskomisjoni ning kolmandiku parlamendi ülemkoja liikmetest.
Presidenti võib vastutusele võtta vaid raske kriminaalkuriteo eest ning sanktsioonide rakendamiseks on vajalik kolme neljandiku ülemkoja nõusolek. Samas võib president erinevatel põhjustel, näiteks valitsusele umbusalduse avaldamisel, laiali saata nii parlamendi alamkui ülemkoja. Presidendi ametisolekuaega hakatakse lugema uue konstitutsiooni vastuvõtmisest, st Lukashenko jääb ametisse veel vähemalt kümneks aastaks.
Kui rahvas hääletab poolt, lubab Lukashenko senist poliitikat jätkata. Kui vastu, ähvardab president radikaalsete reformidega. Ta eeldab, et reforme kardetakse rohkem kui järk-järgulist vaesumist. Ka usub Lukashenko, et rahvas toetab liidu süvendamist Venega.
Mahajäänud Valgevene vajab reforme. 1994. a, mil Lukashenko presidendiks valiti, kahanes riigi majandus 22%, 1995. a 10%. 1996. a on majandus endiselt ebastabiilne. IMF on laenud külmutanud, maailmapank kaalub abi lõpetamist.
Meedia sõnavabadus on piiratud ning meeleavaldused keelatud. Parlament on tõrjutud ning tõrjutakse veelgi, kui Lukashenkol õnnestub teoks teha oma teine ees-märk, blokeerida valimised viimaste üldvalimiste käigus täitmata jäänud parlamendikohtade täitmiseks.
Vastukaaluks otsustas opositsioon referendumile esitada oma konstitutsiooni-projekti, mis presidendi ametikoha kaotab. B&B-TE