7. november 1996
Jaga lugu:

IMF kütuseaktsiisi tõusu poolt

Küsimustele vastab IMFi esindaja Eestis Basil Zavoico

Missiooni eesmärk oli saada selgust, milline on valitsuse eelarvepoliitika ja näha, kas eelarve tegelik projekt ka nendele suundadele vastab.

Missioon ei tähendanud, et esines suuri probleeme või et Eesti majanduskasv on liiga aeglane ja kiiresti tuleb midagi ette võtta.

Kevadel prognoositud selle aasta 3% kasv vastab tõenäoliselt tõele. Esimene kvartal, mille jooksul toimunud väike majanduskasv tekitas eriarvamusi, oli tavapärasest tunduvalt erinev.

Osaliselt oli see põhjustatud erakordselt külmast talvest. Kuid paljud ettevõtted on veel ümberstruktureerimise järgus ja see kahandab kasvu.

Selle aasta Eesti inflatsiooniks prognoosis missioon umbes 23% ja järgmiseks aastaks umbes 17%. Viimaste kuude väga madalad inflatsiooninäitajad lubasid meil vähendada inflatsiooniprognoosi.

Kartus, et mõne kommunaalteenuse hinna tõus mõjutab oluliselt järgmise aasta inflatsiooni, on jäänud, aga praegu tundub siiski, et madalama inflatsioonitaseme saavutamine ei tohiks olla väga raske.

Memorandum eeldas, et koondeelarve defitsiit sel aastal on 1,4% ja järgmisel 0,5% SKPst. Selle aasta number tuleb kindlasti suurem, andmete puudumisel pole veel teada kui palju.

Kuid samas on raske valitsust süüdistada, kuna tal pole veel instrumente, millega seda protsessi kontrollida.

Esimene samm peaks olema kontroll kohalike omavalitsuste laenamise üle, selles suunas on valitsus juba tegutsenud. Ma ei väida, et valitsus peaks kontrollima kohalikke omavalitsusi, põhiseaduse järgi on nad iseseisvad. Küsimus on selles, et keegi peab laenude eest lõppkokkuvõttes vastutama ja see on tõenäoliselt valitsus ja parlament.

Loodan, et 1997. aastal hakkab toimima süsteem, et keskvalitsusel on ülevaade kohalike omavalitsuste eelarvetest ja mingi üldine sõnaõigus selles osas. Ka järgmise aasta defitsiit 0,5% SKPst on ilmselt pisut liiga suur ootus, täpsemalt saab seda hinnata siis, kui saabub järgmine missioon jaanuaris-veebruaris.

Praegu on veel liiga vara seda väita, kuid see risk on tulevikus kindlasti olemas. Meie soovime probleemi lahendada enne, kui see suureks kasvab.

Ma pole mures niivõrd defitsiidi suuruse pärast, kuna paljud imporditavad kaubad on investeerimiseks vajalikud.

Probleem on aga selles, et teises kvartalis vähenesid väga järsult jooksevkonto defitsiiti tasakaalustavad otseinvesteeringud Eestisse.

Peapõhjus, miks investeeringud vähenevad, on olnud maareformi aeglus.

Kuid valitsus valmistab ette mitut maareformi kiirendavat muudatust. See ei ole ju normaalne, et välisinvesteeringute maht oli kõrgpunktis 1994. aastal, investeeringud peaksid pidevalt kasvama.

Suurem osa portfellinvesteeringutest oli seotud Nomura ostetud 480 miljoni kroonise Tallinna võlakirjaemissiooniga.

Seega oli tegemist ühekordse suure kasvuga, ootame ära andmed kolmanda kvartali kohta. Kuid kui see tendents -- suur jooksevkonto defitsiit, vähenevad otseinvesteeringud ja kasvavad portfellinvesteeringud -- jätkub, siis tulemuseks võib olla inflatsiooni järsk kasv, pangakriis jne.

Seda ei juhtu kindlasti ei sellel ega järgmisel aastal. See on lihtsalt asi, millele tuleks probleemide ennetamiseks mõtlema hakata.

Maksude laekumine aasta alguses oli küllaltki madal ja on seda mõnede maksude osas ka praegu. Maksuamet küll parandas ennast tublisti ja eelarve õnnestus päästa n-ö viimasel hetkel.

Oleme valitsust õhutanud tugevasti töötama tolli ja maksuameti kallal. Eestil võivad olla suhteliselt madalad maksud, kuid seda ainult seni, kuni kõik ka maksavad. Kui maksud ei laeku, siis peab tõstma maksumäärasid. Kusjuures endiselt maksavad ainult need, kes on harjunud maksma.

Kui lõpuks ületavad määrad teatud piiri, tunnetavad maksumaksjad, et on ebaõiglane neilt maksu nõuda, kui samal ajal näiteks naaber ei maksa, ja lõpetavad maksmise. Ja riik variseb kokku. Ebavõrdsuse kaotamise mõttele toetudes oleme ka offshore-firmadele minevate teenuste maksustamise poolt.

On ebareaalne, et Eestis jääb kütus kolm korda odavamaks, kui see mujal maailmas on. Lisaks on näha, et tänavatel on üha rohkem autosid. Ja liiklust võib kontrollida ka kütuseaktsiisi kaudu.

Autoga sõidavad rikkamad inimesed, maksuga ei koormata vaesemat inimgruppi. Leian, et praeguse arengu juures on aktsiisi tõstmine põhjendatud.

Jah, kindlasti. Oluline on, et Eestil oleks lihtne ja soodne maksusüsteem ja kõik maksaksid.

Kogu riigiraha peaks käima läbi riigikassa. Inimesed millegipärast arvavad, et kui raha läheb riigikassasse, siis nad ei näe seda enam. Raha ebaotstarbekohase kasutamise vastu kaitsmine ei käi ju institutsioonide, vaid seaduste kaudu.

Sotsiaalraha riigikassasse panek tuleb praegusest odavam. Samas ei ole normaalne ka see, kui Eestil on kolm maksuhaldurit -- tolliamet, maksuamet ja sotsiaalkindlustusamet. Tegelikkuses peaks maksuhaldurina tegutsema ainult maksuamet ja tolliamet.

Jaga lugu:
Hetkel kuum