• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kreenholmi töötajad nõuavad palgatõusu

    Kreenholmi ametiühingukomitee esindaja Julia Dmitrijeva teatas, et Kreenholmi töötajail on palgatariifid ühiku toote valmistamiselt sedavõrd madalad, et töötaja ei saa nende järgi mitte kunagi tööväärilist palka.
    «Kui ketraja töötab 20 pingil, ei saa ta kunagi üle 3500 krooni kuus,» rääkis Dmitrijeva. Ta ütles, et rootslasest omanike esindaja palus töötajail olla rahul, et niigi palju palka makstakse.
    Küsimusele, kuidas palga raha juurde saada, vastas Dmitrijeva, et võidelda on vaja. «Vaatame, mis teha, kui tehase juhtide vastused käes,» lisas ta.
    Kreenholmi Valduse ASi peadirektor Meelis Virkebau ütles, et järgmiseks aastaks tehtud eelarve kohaselt suudab firma suurendada töötasukulusid 10 protsenti. Seda aga ei saa võtta nagu labidaga ja jagada igale inimesele 10% töötasu otsa, vaid töötasu tõus on seotud ikka efektiivsusega, lisas ta.
    Kas palk tõuseb 20%, 5% või ei tõuse üldse, sõltub sellest, kuidas keegi tütarettevõttest ennast ära majandab, rääkis Virkebau. «1. novembril tõstsime miinimumpalga 660 kroonilt 800 kroonile,» konstateeris ta. «Kui tõsta palka 17,6%, tähendaks see aastas 36 miljoni kroonist lisakulu, mis on Kreenholmile võimatu,» lisas Virkebau.
    Tema sõnul on aga ametiühingu surve töötasude suurendamiseks mõneti vajalik. «Tütarettevõtete direktorid nuputaksid siis, kuidas raha otstarbekalt kulutada,» märkis Virkebau.
    Töötasu osatähtsus toote hinnas jääb samaks, mis ei tähenda, et inimeste töötasu ei või tõusta, lisas ta.
    «Ma arvan, et võimalik hoiatusstreik ei ole üleüldine, võib-olla mõnes tehases,« lausus Virkebau. Kõikides vabrikutes ei ole asjad nii pingelised, lausus ta. Pingeline olukord on Virkebau sõnutsi Kreenholmi ketrus- ja kudumisvabrikutes.
    Probleemid seisnevad Virkebau sõnutsi põhiliselt selles, et enamik Kreenholmis töötavaid naisi peab ülal meest ja lapsi. Loomulikult ei jätku selleks kõigeks naiste kuupalgast, lisas Virkebau. «Aga Kreenholm ei saa regionaalpoliitilisi lahendusi kinni maksta,» lausus ta.
    Eile õhtuks planeeritud läbirääkimised ametiühingute ja tehasejuhtide vahel lükkusid nädala võrra edasi.
    Oktoobris oli Kreenholmi läbimüük 102 mln krooni, mis on Eesti vabariigi taaskehtestamisest alates parim näitaja. 1995. a alguses oli kuu müük keskmiselt 48 mln krooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Nestor: kütuseaktsiisi tõusu edasilükkamine ei teeni ühiskonna huve
Tugeva lobitöö, hea maksulaekumise ja inflatsioonihirmu tõttu on valitsus otsustanud kütuseaktsiisi tõusu edasi lükata. Kuigi inflatsioonisurvet see tõesti vähendab, siis mitmes teises plaanis on tegemist ühiskonna jaoks kehva otsusega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Tugeva lobitöö, hea maksulaekumise ja inflatsioonihirmu tõttu on valitsus otsustanud kütuseaktsiisi tõusu edasi lükata. Kuigi inflatsioonisurvet see tõesti vähendab, siis mitmes teises plaanis on tegemist ühiskonna jaoks kehva otsusega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Brenti toornafta tõusis kolme aasta tippu
Nafta hinnad tõusid reedel juba neljandat päeva järjest ning Brenti toornafta on jõudnud kolme aasta tippudeni. Investorid on keskendunud kitsale pakkumisele ning turuosaliste tugevale riskijanule ning lootusele, et pandeemiast tullakse edukalt välja, vahendab Reuters.
Nafta hinnad tõusid reedel juba neljandat päeva järjest ning Brenti toornafta on jõudnud kolme aasta tippudeni. Investorid on keskendunud kitsale pakkumisele ning turuosaliste tugevale riskijanule ning lootusele, et pandeemiast tullakse edukalt välja, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Estraveli omanik: eelmine kriis oli võrreldes praegusega lasteaed
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.