Kreenholmi töötajad nõuavad palgatõusu

Kreenholmi Valduse ASi peadirektor Meelis Virkebau ütles, et järgmiseks aastaks tehtud eelarve kohaselt suudab firma suurendada töötasukulusid 10 protsenti. Seda aga ei saa võtta nagu labidaga ja jagada igale inimesele 10% töötasu otsa, vaid töötasu tõus on seotud ikka efektiivsusega, lisas ta.

Kas palk tõuseb 20%, 5% või ei tõuse üldse, sõltub sellest, kuidas keegi tütarettevõttest ennast ära majandab, rääkis Virkebau. «1. novembril tõstsime miinimumpalga 660 kroonilt 800 kroonile,» konstateeris ta. «Kui tõsta palka 17,6%, tähendaks see aastas 36 miljoni kroonist lisakulu, mis on Kreenholmile võimatu,» lisas Virkebau.

Tema sõnul on aga ametiühingu surve töötasude suurendamiseks mõneti vajalik. «Tütarettevõtete direktorid nuputaksid siis, kuidas raha otstarbekalt kulutada,» märkis Virkebau.

Töötasu osatähtsus toote hinnas jääb samaks, mis ei tähenda, et inimeste töötasu ei või tõusta, lisas ta.

«Ma arvan, et võimalik hoiatusstreik ei ole üleüldine, võib-olla mõnes tehases,« lausus Virkebau. Kõikides vabrikutes ei ole asjad nii pingelised, lausus ta. Pingeline olukord on Virkebau sõnutsi Kreenholmi ketrus- ja kudumisvabrikutes.

Probleemid seisnevad Virkebau sõnutsi põhiliselt selles, et enamik Kreenholmis töötavaid naisi peab ülal meest ja lapsi. Loomulikult ei jätku selleks kõigeks naiste kuupalgast, lisas Virkebau. «Aga Kreenholm ei saa regionaalpoliitilisi lahendusi kinni maksta,» lausus ta.

Eile õhtuks planeeritud läbirääkimised ametiühingute ja tehasejuhtide vahel lükkusid nädala võrra edasi.

Oktoobris oli Kreenholmi läbimüük 102 mln krooni, mis on Eesti vabariigi taaskehtestamisest alates parim näitaja. 1995. a alguses oli kuu müük keskmiselt 48 mln krooni.