Tuleb APECi tippkohtumine

APECi tänavuselt tippkohtumiselt oodatakse ühisplaani kaubandus- ja investeerimispiirangute vähendamiseks aastaks 2010 piirkonna arenenud tööstusriikides ning aastaks 2020 areneva majandusega riikides.

USA presidendile Bill Clintonile on APECi tippkohtumine esimene võimalus sõnastada kõrgetasemelise auditooriumi ees oma välispoliitika prioriteedid teiseks ametiajaks, eelõige kaubanduspoliitika ning Aasiaga seotud kavatsused.

Tippkohtumine võib anda eelhäälestuse maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO) detsembris Singapuris toimuvale esimesele ministrite konverentsile. Analüütikud loodavad, et APECi riigid, kelle arvele langeb ligi pool kogu maailma kaubandusest ning tootmisest, ergutavad WTOd seadma ambitsioonikamaid eesmärke maailmakaubanduse liberaliseerimisel.

Olulisemad teemad on hetkel telekommunikatsiooniturgude ning finantsteenuste liberaliseerimine.

Kui aga kohtumise tulemus jääb kesiseks, tuleb APECi juhtidel leida teisi ajalehtede esikülgi väärivaid teemasid. Üks selliseid on Hiina pürgimine WTOsse, mille president Fidel Ramos kohtumisel tõstatada kavatseb. USA nõuab endiselt garantiisid, et Hiina avab oma turud ning peab kinni WTO reeglitest. Peking ei soovi aga osaliselt sisepoliitilistel kaalutlustel selliseid kohustusi võtta, enne kui pole veendunud, et Washington ühinemistaotlust toetab. USA tagasihoidlikkuses peegeldub ka riigi järjest paisuv kaubandusdefitsiit Hiinaga.

Aasia-turnee ajal kohtub Bill Clinton Hiina riigipea Juang Zeminiga, Jaapani peaministri Ryutaro Hashimoto ning Korea presidendi Kim Young-samiga. Clinton külastab ka Austraaliat ja Tai Kuningriiki.

Ehkki sellised kohtumised annavad poliitilist sära APECi tippkohtumisele, ei kaaluks need üles APECi riikide tippkohtumise ebaõnnestumist.

APECi riigid on Austraalia, Brunei, Kanada, Tshiili, Hiina, Hongkong, Indoneesia, Jaapan, Malaisia, Mehhiko, Uus-Meremaa, Paapua Uus-Guinea, Filipiinid, Singapur, Lõuna-Korea, Taiwan, Tai ja USA. FT-REUTER