Autovedude arv Saksamaale kasvab

Ermo Perolaineni ütlusel on Saksamaa tavaliselt kehtestanud Eesti rahvusvahelistele autovedajatele tunduvalt karmimad kvoodid.

Nii andsid sakslased seni Eesti autovedajatele välja vaid liinilube, kuid järgmisel aastal lisanduvad ka veel nn rohelised ja ro-ro load.

Järgmiseks aastaks on Eesti vedajatele ette nähtud 9000 tavalist liiniluba, viissada rohelist ja viissada ro-ro luba. Rohelised load antakse välja autodele, mille tootmist alustati 1993. aastal, ro-ro load on mõeldud riiki laevaga sisenemisel ning ülejäänud load antakse välja üle nelja aasta vanustele autodele.

Rahvusvahelisi vedusid teostava ASi Alu Veok juhatuse esimees Aivo Härmaste rääkis, et kahe riigi ministeeriumid kehtestavad teineteise vedajatele kindla kvoodi lube, mida hakkavad väljastama kummagi riigi autovedajate assotsiatsioonid.

Kui kokkulepitud kvootide alusel välja antud lubade arv on täis, tuleb taotleda lisalube, mis Härmaste sõnul jagunevad kaheks. Osa riike, näiteks Poola ja Valgevene, küsivad lisalubade eest raha, mis tuleb autovedajal tasuda enne sissesõitu riigi piiril.

Ukraina sõidu puhul ei pea piiril maksma lisaloa eest, vaid riiki sisse- ja riigist väljasõidul fikseeritakse autol spidomeetri näit ning väljasõidul tuleb iga Ukrainas sõidetud kilomeetri eest piiril tasuda sõltuvalt kaubast ligi kolm krooni.

Teised riigid, nagu näiteks Lääne-Euroopa maad, lisalubade eest tasu ei küsi, märkis Härmaste.

Perolaineni sõnul on Lääne-Euroopa riikidega vaid see probleem, et need on nõus kehtestama väiksearvulise lubade kvoodi.

Austria, Itaalia ja Prantsusmaa kehtestatud kvootide arv on üle kümne korra väiksem kui järgmisel aastal Saksamaaga kehtestatud 9000 loa kvoot.

Ermo Perolaineni väitel kasutavad väikese kvoodi ja lisaloa maksustamise süsteemi eriti just need riigid, kelle vedajaid Eestisse eriti ei sõida ning kes jäävad seega kehtestatud kvoodide piiridesse.